Suvi 1976. Ühe Baierimaa perekonna aias toimuvad absurdsed, koomilised ja grotesksed stseenid. Sel ajal, kui täiskasvanud ei suuda jõuda kokkuleppele hiljuti hinge heitnud esiema maa-alade müügi suhtes, avastavad lapsed naabrite saladuslikke aedu. Ootamatult purustab suvise idülli teade kadunud tüdrukust…

Režissöör Sonja Maria Kröner võtab oma debüütfilmis ette ajarännaku 1970. aastatesse ning maalib atmosfäärile vastava portree ühest perekonnast.

Filmi liikumiste ja arengute lihtsus on petlik, sest tegelikult hoiab linateos vaatajat vaevata lõa otsas ning kasvatab pinget, näidates keerulisi suhteid, võimuvahekordi ning piiravaid tabusid täis ühiskonda. Karakterid on oma isiklikule allakäigule lähemal, kui nad tunnistada julgevad.

Filmivõtted toimusid Müncheni lähedal ning linateos kuulub nende väheste filmide hulka, mis suudavad 1970. aastate atmosfääri edasi anda vaevata ja autentselt, meeste lühikestest pükstest tõelise limonaadini – Sonja Kröner kujutab tollast ajastut peene täpsusega ning paneb vaataja mõtlema aegade muutumise ning samas võimustruktuuride säilimise üle.

Film võeti Müncheni filmifestivalil vastu ovatsioonidega ning see võitis Uue Saksa Filmi auhinna režii ja produtseerimise kategoorias. Toronto filmifestivalil iseloomustati filmi kui meisterlikku teost ajast, perekonnast, süütusest ja hädaohust.

(Christoph Gröner)