Õdede Clara ja Laura Laperrousaz’ debüütfilm “Päikeselõõsas” viib vaataja lämbe kesksuvise Portugali päikesest pleekinud küngastele, kus näilise rahu all pulbitsevad minevikusündmused.

Kaunid ja noored lapsevanemad Iris (Ana Girardot) ja Gabriel (Clément Roussier) saabuvad koos oma imearmsate kaksikutest tütarde Emma ja Zoega (Océane ja Margaux Le Caoussin) Portugalis asuvasse maamajja, kus nad on kunagi veetnud kõik oma õnnelikud leitsakulised suved. Kuid nüüd on maja juba palju aastaid tühjana seisnud.

Suvi kulgeb kaksikute tegevuste rütmis. Ärgatakse hommikuti vanemate voodis, süüakse juba varahommikust saati kuumava päikse eest varju otsides terrassil, uidatakse aasadel ja jõepervel. Kuid Iris ei paista suve nautivat, teda lämmatab päike ja hingematvalt kuldne suvi ning Zoe ja Emma nägemine ja nende siirad kommentaarid loodusele ja elule teevad üha enam haiget.

Iris ja Gabriel seisavad silmitsi kaugesse hingesoppi peidetuga ning peavad leidma leppimise olnu ja tulevaga. Punapäiste inglikeste ellu hiilib minevikust arusaamatute vihjete ning killukestena midagi tumedat, mis nad vaikselt endasse imeb. Paistab, et kõik kordub.

Õed Laperrousaz’d on leidnud mängima väikesed punapäised kaksikud, justkui enda lapseea koopiad, ning uurivad õrnuse ja sügava empaatiaga lapsemeele reaktsioone ja mõistmist täiskasvanute maailmast tulevatele signaalidele, pooltõdedele ja hirmusegusele armastuse koormale.

Perekonna ängistus kaotatu pärast resoneerub täiuslikult lämbe ja kuivalt krõbiseva ning kõrvulukustavalt siriseva kesksuvise Portugali maastikuga, kus ka öö ei too leevendust.

(Dagmar Raudam)