Üksildane fotograaf Lily läheb spontaanselt oma psühholoogi juurde koju: ta tahab üles tunnistada, et tappis oma vanemad. Nõustaja kodus on vaid tolle vaenulik tütar. Noored depressiivsed naised saavad jutule ja aeglaselt rullub lahti piinav lugu Lily pere ebatervetest suhetest. Tuleb välja, et perepiltide konkursil osalemise nimel tuli kõigi maised piinad lõpetada.

Ehk oleks ideaalses maailmas Lilyl armastavad vanemad, mitte perversne vend, tasa­kaalutu õde, ravimisõltlasest ema ja kaugenev isa. Kuid kõigil lihtsalt ei vea. Sama piinavalt, nagu on möödunud Lily elu, on halva unenäo sarnane tema tagasivaade traumaatilisele, armastuseta minevikule.

Lavastuslikult teatraalselt portreteerib Iisraeli filmiakadeemia nominent ja režissöör Veronica Kedar ühe pealtnäha külmaverelise mõrvari toime pandud teole eelnenud lugu.

Hille Hanso

„Ei ole lihtne kirjeldada purunenud kodu, kuid selle üle naerda või sellest kirjutada on veel kuradi moodi hullem. See süžee on olnud minu ettekujutlustes aastaid ja ma tahaksin selle ükskord ometi endast välja saada. Film viib meid tüdruku kõrvale, kes peab tapma oma perekonna, et vabaks saada. Ainus võimalus, et noor fotograaf saaks viimaks kätte perepildi, mille nimel ta on aastaid palvetanud, on kõik pereliikmed eelnevalt maha lasta.“ – Veronica Kedar, režissöör