Dida
„Dida“ on väga isiklik minadokk keerulistest peresuhetest filmi autori Nikola Ilici ja tema ema Dida vahel. “Ema pole osanud mu eest kunagi päriselt hoolt kanda”, ütleb selles toonilt petlikult kerges ja humoorikas, ent väga isiklikus dokis Nikola ise, ja nüüd kui ta oma abikaasaga on kolinud ära Šveitsi, saab järjest enam selgeks, et ega Dida ka omaenda elu rohkem ei oska elada. Samm-sammult tõmbab värvikas nimitegelane oma poja taas sisse kaootilisse olmevõrgustikku, kus mängureeglid muutuvad iga nädal ja absurdseid kihistusi tuleb järjest juurde.
“Dida” tuletab meelde, et täiuslikke perekondi on väga keeruline leida, ja kui nad kuskil ka leiduvad, siis ei saa neist kindlasti teha sama ägedat filmi kui “Dida”.
Tristan Priimägi