Las saatan naerab
Meie kandis on levinud ütlus: inimene plaanib, jumal naerab. Jaapanis öeldakse aga: sinu järgmise aasta plaanid ajavad saatana naerma!
Kazumal (keda mängib silmapaistev Shuhei Handa) on suur süda. Ühe nõmeda ja pöördumatu otsuse tõttu on ta sunnitud elama kinnipidamisasutuses, kus tuleb end ise elatada. Ta käib tööl viletsas tehases, kuid tema eesmärk on mingi amet selgeks saada, otsida normaalne töökoht ja siis ülikooli õppima minna. Praegu peab Kazuma aga kannatlikult tõestama, et suudab tavaellu naasta, isegi kui teda nimetatakse alatasa „Härra Mõrtsukaks“ ja ta peab kuulama solvavaid kommentaare.
Naiivne idealist pani toime võika kuriteo, et kaitsta oma ema Yukikot ja nooremat õde Madokat koduvägivalla eest. Kazumal ei ole muud teed kui kannatada ohverduse, lunastuse, süütunde, kättemaksu ja süükoorma karme väljakutseid armutus ühiskonnas täis vihkajaid, egoiste ja tagakiusajaid. Õnneks leiab Kazuma selles kurnavas ja lakkamatus võitluses elu kibeduse vastu siira hingesugulase.
See on lugu tänapäeva samuraist. Võimas südantlõhestav draama kirjeldab palavikulist võitlust ellujäämise nimel väärikuse ja kustumatu optimismiga. Üks kõige ootamatumaid ja kahe silma vahele jäänud avastusi Aasia sõltumatul kinoskeenel. Vaatamata Jaapani produktiivsete vendade Ryuichi (režissöör) ja Kazuhiko (stsenarist) omal käel levitatud debüütfilmi „Rojini farm“ edule ei ole nad Euroopas kuigi tuntud. Sügavalt liigutav psühholoogiline draama veenab vaatajat vendi Minosid tunnustama, ka ilma saatanaga kokkulepet sõlmimata. Rabavalt jahmatav lõpplahendus jääb kriipima veel kauaks pärast lõputiitreid.
Edvinas Pukšta
