Monty Python. Elu mõte
„Mis siis ikkagi on elu mõte?“ küsib endalt ja vaatajatelt lolli järjekindlusega legendaarne briti koomikutetrupp Monty Python oma kolmandas täispikas mängufilmis, kus trupi kuus liiget on nii stsenaristid, näitlejad kui ka heliloojad. „Elu mõtet“ võib vaadelda ka kui filosoofilist mõtisklust teemal, et elul puudub igasugune mõte. Teravakeelsete koomikute ainuomase võllahuumori kaudu viiakse meid teekonnale läbi absurdiuniversumi inimese sünnist kuni surmani.
Film ise koosneb briti huumori parimaid traditsioone silmas pidades seitsmest episoodist, milles igaühes pilatakse põhjapanevalt kõiki inimeseksolemise põhiküsimusi, nagu sünd, armastus, töö, usk, raha ja surm. Parima näitena filmi süsimustast, ent elutervest naljategemisest võib välja tuua muusikalinumbri töölisest, kes ühel päeval teatab naisele ja oma 150le lapsele, et ei jaksa neid enam toita ning annab nad ära teaduskatseteks.
Nagu montipüütonlaste filmides ikka, põimub selleski filmis laadanali, paroodia ja satiir. Mõnigi kord liigub meeste huumor hea ja halva maitse piirimail, kuid saab juurde sürrealistliku vürtsi, mis ei lase lool minna päriselt vulgaarseks.
Monty Pythoni koomikud koosseisus Graham Chapman, John Cleese, Terry Gilliam, Eric Idle, Terry Jones ja Michael Palin naelutas järjepanu viis aastat (1969-1974) britte televiisori ette BBCle toodetud telešõuga “Monty Pythoni lendav tsirkus”, mis üllatas konservatiivset telepublikut anarhistliku sisu ning visuaalselt nauditavate sketšidega, mille eest hoolitses hiljem filmilavastajana kuulsaks saanud trupi ainukene ameeriklane Terry Gilliam.
Ja mis puutuvad siia jõulud? „Elu mõte“ lõpeb ju jõululauluga ja kas ei ole aasta lõpp siis aeg, mil elu mõtte üle natuke järele mõelda. Musta huumori võtmes.
