Uneluste aeg

1960-ndate noored olid sündinud vahetult enne teist maailmasõda, lapsena sõja läbi elanud, 50ndatel teismelised, pioneerid ja siis komnoored olnud ja pidanud 1956. aastal valima, kas minna Läände või jääda kodumaale.

Pärast ülikooli lõpetamist ei ole nad kuidagi ikka veel täiskasvanuks saanud: nad on jäänud täisealisteks teismelisteks. Kamp inseneripraktikante haub maailmalunastamisplaane. Nad on veendunud oma geniaalsuses ja vanemate kolleegide, eriti ülemuste mõttetuses. Ellu astudes tabavad neid esimesed saatuselöögid. Sõpruskond läheb lahku, suured plaanid jäävad teostamata, surm ja armastus astuvad nende ellu ja toovad kaasa meeleheidet. Äsja munast koorunud geeniused peavad toime tulema olukorraga, kus igaüks leiab end järsku lihtsalt ühe „sotsialismi ehituskivina“ teiste seas.

„Miks on vaja valu, et täiskasvanuks saada? Kui kaua kestab valu, millal see muutub lihtsalt kogemuseks? … Tasapisi õpib inimene mõtlema. Ta kogeb imelikke asju ja taipab ühel hetkel, et kõik need imelikud asjad on täiesti loomulikud. Ja siis ta mõistab, et ta ei saa olla ainus, kelle jaoks need loomulikud on. Ja see on imeline tunne.“

István Szabó debüütfilm on ungari uue laine filmikunsti üks tähtsaimaid nn. „põlvkonnafilme“.

Ungari filmiõhtud on publikule tasuta. Saalis on piiratud arv kohti. Omale istekoha tagamiseks palume end registreerida: https://forms.gle/4kjN8oVx7rvMLSkt6.