Värv maailmaruumist

H. P. Lovecraft on ulmehuvilistele üks tuntumaid kirjanikke. Ka mitte-ulmehuvilised on kindlasti kogenud ja tajunud tema töö mõjutusi, olgu selleks siis H.R. Gigeri ikooniline “Tulnuka” maailm, John Carpenteri “The Thing” või režissöör Guillermo Del Toro looming, kes on samuti nimetanud Lovecrafti ühe oluliseima mõjutajana oma karjääris.

“Värv maailmaruumist” tegevus keerleb salapärase meteoriidi ümber, mis Gardneri-nimelise farmeri maale kukub ja tema perekonna elu õudusunenäoks muudab. Peaosa mängib filmis Nicolas Cage, kes teeb taaskord igati korraliku ja kergelt hullumeelse rolli.


Kui originaalloos räägitakse kirjeldamatust värvist, mis kosmosest maale saabub ja ulmehuvilised on ligi sajandi nuputanud, milline see värv olla võiks, siis filmitegijad võtsid kasutusele lihtsalt lilla värvuse. Kui sellised lihtsad, aga julged lükked sulle meeltmööda on, siis on see film sinule. Siin on jaburust, siin saab nalja, natuke põnevust ja ootamatuid olukordi. Liiga tõsist ellusuhtumist sellelt filmilt oodata ei ole mõtet.