Wall Streeti hunt

Jordan Belfort (Leonardo DiCaprio) on börsimaakler, kes otsustab hakata edukaks ja saada rikkaks, ükskõik, kelle arvelt ja ükskõik, millise hinnaga.

„Wall Streeti hunt“ on nagu Scorsese „Wall Street“ hoiatuslugu kapitalistliku süsteemi puudustest, mis aga ometi heroiseerib oma kangelast, kellel õnnestub saada pururikkaks teiste ekspluateerimise ja oma nutikuse toel. Scorsese justkui ütleks, et selline see Ameerika ongi, võta või jäta. Tema järjekordne päriselu sulide lool põhinev linateos vajutab gaasi täiesti põhja – mängufilmide vallas kuulub filmile Guinnessi rekord kõige suurema kordade arvu sõna fuck kasutamise eest (506), mille see võttis üle teistelt Scorsese filmidelt „Omad poisid“ ja „Kasiino“. „Wall Streeti hunt“ on brutaalne ja maitsetu nagu Belfort, tema laiamine ja ta maailmapilt. Kokaiini asemel kasutati filmis D-vitamiini pulbrit, mida Jonah Hill (Belforti partneri Donny Azoffi rollis) tõmbas ninna nii palju, et sai bronhiidi ja pidi haiglasse minema. Käesoleval aastal on ehk oluline ära märkida, et „Wall Streeti hunt“ on tänavuse It-girl’i Margot Robbie läbimurdefilm. Robbie mängib siin Belforti teist abikaasat Naomit.

Filmi saatis meeletu edu igal rindel: 100miljonine eelarve tõi sisse 406 miljonit kassatulu ja see on IMDb kõigi aegade parimate filmide edetabelis 132. kohal. Viis Oscari nominatsiooni ei viinud küll ühegi võiduni, aga DiCaprio kaotus siin viis kahe aasta pärast olukorrani, kus parima meespeaosa Oscar oli talle avalikkuse surve tõttu sisuliselt võimatu andmata jätta rolli eest filmis „Revenant“. Nagu sellisele filmile kohane, arreteeriti mõned aastad hiljem filmi produtsent Riza Aziz rahepesusüüdistusega „Wall Streeti hundi“ tootmise ajal. „Wall Streeti hunt“ on lugu rikastumisest üle laipade ja selle vastuvõtt omamoodi testiks igale vaatajale – kas sa mõistad Belforti hukka, elad talle kaasa või hoopis tahaksid saada samasuguseks nagu tema?

Tristan Priimägi