In memoriam Béla Tarr

6. jaanuaril lahkus igavikku Bela Tarr, filmiajaloo üks kompromissitum ning ainulaadsem looja.

Režiiga hilisteismelisena alustanuna jõudis Tarr lavastada üheksa täispikka mängufilmi. Aja jooksul liikus tema looming dokumentalismilaadse sotsiaalse realismi juurest üha kontseptuaalsema ja vormilt rangema filmikunsti suunas: Tarri käekirjaks kujunesid haruldaselt pika kestusega staatilised kaadrid, napp dialoog ja inimeseks olemise kõige sügavamaid kihte käsitlev eksistentsiaalne maailmapilt.

1988. aastal esilinastunud “Hukatus” oli alguspunktiks üle kolme aastakümne kestnud koostööle kirjanik László Krasznahorkaiga, kes pälvis mullu Nobeli kirjanduspreemia. Krasznahorkai stsenaariumite ning teoste põhjal valmisid Tarril veel filmid “Saatana tango” (1994), “Werckmeisteri harmooniad” (2000), “Mees Londonist” (2007) ja “Torino hobune” (2011), mis jäi Tarri viimaseks mängufilmiks.

Pärast “Torino hobuse” valmimist kolis Tarr Sarajevosse ja asutas seal rahvusvahelise filmikooli, kus tegutsesid õppejõududena teiste seas Apichatpong Weerasethakul, Gus van Sant, Tilda Swinton ja Juliette Binoche. Lisaks filmikoolile jätkas ta tööd aga nii dokumentalistina kui keskendus erinevatele kunstiprojektidele.

2023. aastal pälvis Béla Tarr Euroopa Filmiakadeemia teenetemärgi.

Tartu Elektriteater ning Sõpruse kino soovivad filmikunsti suurmeistri mälestuseks linastada kolme filmi, mida arvatakse lugematute kineastide, filmikriitikute ja institutsioonide poolt filmiloo parimate ning olulisemate teoste hulka – “Hukatus”, “Saatana tango” ning “Torino hobune”.