Kas tehisaru saab laste soovidest aru? Uus Eesti pühadeanimatsioon räägib robotitest, sõprusest, sokkidest ja perekonnast. Lühifilm „Peetrikese jõulurobot“ linastub koos lühianimatsiooniga “Kadunud sokid” kinodes 5. detsembrist.

Uus pühadeanimatsioon „Peetrikese jõulurobot“ on lugu poisist, kes peab peatama hirmsa robot-jõuluvana, enne kui laste jõulud igaveseks peedised on. Peetrike sõidab perega pühadeks maale, kus kohtub enda kambajõmmidega. Kuid rõõm taasnägemisest jääb üürikeseks, kui selgub, et pühad on kaaperdanud õudne robot-jõuluvana, kes laste kingisoovid vussi keerab. Olukorra teeb veelgi keerulisemaks peetide pealetung. Filmis kõlab Paul Oja ja Genka originaalmuusika ning mitmeid spetsiaalselt filmile kirjutatud laulunumbreid, mida esitavad animatsiooni tegelaste häälnäitlejad Mari Jürjens, Mikk Jürjens ning Märt Avandi. Režissöör on Mikk Mägi (“Peetrikese jõulurobot”, “Pilt, mis öösel liigutas”,  “Vanamehe film”).

Lühianimatsiooniga “Peetrikese jõulurobot” linastub Eesti Filmi- ja Teleauhindadel parima animafilmi auhinna saanud „Kadunud sokid“, mis on võitnud rahvusvaheliselt juba üle 20 festivali- ning publikuauhinna. Animatsioonis “Kadunud sokid” tuleb Pillel kaitsta sokkide voodialust pesa robottolmuimeja ja perekass Peekoni eest. Filmis annavad rõõmsatele tegelastele hääle Eesti näitlejad Vega-Freya Luus, Priit Pius, Liis Remmel ning Jan Uuspõld. Režissöör on Oskar Lehemaa (“Kadunud sokid”, “Karv”).

Animatsioon “Peetrikese jõulurobot ja kadunud sokid” on pööraselt naljakas ja pühade meeleolu kandev muusikaline seikluslugu kogu perele. Produtsent on Kristel Tõldsepp (“Sipsik”, “Kaka, kevad ja teised”), tootja A Film Eesti.

Tähtis ei ole see, kuidas sa välja näed, vaid see, kuidas sa end tunned.

Prantsuse kirjaniku Mikael Ollivieri raamatu põhjal valminud tšehhi režissööri Kristina Dufkova animatsioon „Suurelt elades“ on saanud filmimaailmas laialdast tunnustust. Film võitis žürii preemia ja kandideeris parima filmi kategoorias ühel kõige mainekamal animafilmide festivalil Annecy’s.

Euroopa filmiauhindadel sai see ebatavaline, optimistlik lugu parima animafilmi ja parima Euroopa filmi nominatsiooni.

On raske mitte Beni armuda – tema hipsterlikku välimusse, vaimukatesse ja teravmeelsetesse, kuid mitte solvavatesse naljadesse. Ta rohelised prillid, armastus loomade vastu ja oskus meeldida kõigile, ilma et ta oleks pealetükkiv, panevad Beni teiste seast välja paistma. Kuid 12-aastaselt, olles äsja saanud teismeliseks, tekib miljon küsimust: “Kas ma olen piisavalt lahe?”, “Kas ma meeldin tüdrukutele?”, “Mis siis, kui…?”, millele keegi ei anna kunagi normaalseid vastuseid.

Ben elab koos oma emaga, ilma isata, tal on lemmikloomaks ahv, ta räppib koolis koos oma sõbra Erikuga ja kõige rohkem armastab Ben toitu! Kokkamine on tema kirg – ainult köögis tunneb ta end iseendana ning kostitab end ja oma töölt naasvat ema alati kõige maitsvamate roogadega. Tema bändi kõige ilusam laul kannab nime “Neelan sind alla, elu“. Muusika on osa tema elust ja laulusõnad peegeldavad tema kõiki emotsioone.

Kõik oleks suurepärane, kui Ben ei oleks ülekaaluline. Kaal pole kunagi olnud tema enda jaoks probleem, kuid teda kiusab kogu klass… eriti need kaks “ajudeta“ Klaara venda. Isegi kooliõde ütleb: „Sa pead end kätte võtma“.

Ben peab valima oma kahe suurima kire vahel: oma armastuse toidu vastu ja oma tunnete vahel, mis tal Klaara vastu on. Ta otsustab kasutusele võtta drastilised meetmed ja hakkab dieeti pidama. Võib-olla aitab see olukorda muuta.

On selge, et Beni elus ei lähe kõik plaanipäraselt, kuid lõpuks saab ta aru, et tähtis pole mitte see, kuidas sa välja näed, vaid see, kuidas sa end tunned.

Optimistlik ja irooniline, siiras ja motiveeriv lugu julgustab noori mitte alla andma, isegi kui elu muutub lõputuks väljakutseks: valus kiusamine, masendus, ebaõnnestunud esimene armastus, söömishäired. See õpetab otsima motivatsiooni, et tulla toime, aktsepteerida oma nõrkusi ja leidma viisi, kuidas end hästi tunda, ükskõik mis ka ei juhtuks.

Kuidas kindlustada oma lastele tulevik, ülal pidada oma teatrimaja ja teha seda kõike koos? See on lugu särast silmades ja pisaratest põskedel, mis puudutab igat perekonda.

Abielupaar Haide ja Toomas on näitlejad. Neil on palju fänne ja oma teatrimaja. 20 aastaga on nad jõudnud omaloodud tegelaskujudega – klounipaar Piip ja Tuut – Eesti perede südameisse. Aga ka klounidel on lapsed.

Vanem tütar Emma astub oma vanemate jälgedes ning tegeleb pühendunult teatriga. Kodus on ta pidanud tihti kandma emarolli, hoolitsedes noorema venna ja õe eest. Siim armastab üle kõige filme ja legosid, kuid autism ei lase tal iseseisvat teismeliseelu elada. Temaga hakkama saamine nõuab kogu perelt tõelist žongleerimisoskust. Anni sooviks väga, et nende vanematel oleks normaalne töö ja ta saaks endale päris oma lemmiklooma lubada.

Oma ameti tõttu on vanemad sageli kodust ära ning lapsed peavad pere pisikeses kahetoalises korteris ise hakkama saama. Iga kord, kui tuleb taas minna tegema tööd, mida Haide ja Toomas armastavad – tõmmata selga kostüüm, maalida nägu pähe ning astuda lavale, et rõõmustada publikut – kasvab ühtlasi ka süütunne kaotatud aja pärast ning hirm läbipõlemise ees.

NB! Filmile on valminud väga toredad õppematerjalid koostöös Peaasi.ee-ga. Need leiad siit.

Kui soovid korraldada erilinastust koos filmitegijatega, siis kirjuta:

Tallinna väikepoes töötava Sebastiani rutiinne tööpäev saab uue hingamise, kui ta kohtub elunautlejast Siloga. Koos suitsetavad nad kanepit ja unistavad üheotsapiletist Brasiiliasse. „Pikad paberid“ on film noortest täiskasvanutest, keda ühendab teadmatus tuleviku ees ja ühine soov elada tähendusrikast elu.

Provokatiivne ja naljakas lugu tüdrukust, kes põgenes hipikommuunist, ja kellest saab kosmopoliitne aktivist.

Filmitegija jälgib noort tüdrukut Roosit kümne aasta jooksul alates tema 8. eluaastast. Roosi kasvas üle ökokogukonnas aktivisti lapsena. See on noore tüdruku eneseleidmise lugu kliimakatastroofi taustal. Roosi on 16-aastane eneseteadlik tüdruk, kes on lõhestatud soovist korraga päästa maailma ja leida ennast läbi tantsu ning nautida nooruse muretut ekstaasi.

„Ma olin päris pöörane president“ – nii on öelnud enda kohta Toomas Hendrik Ilves. Ja tõsi ta on.

Mees, kes intellektuaalina loeb kilomeetrite viisi raamatuid, kohtub tipp-poliitikutega, kujundab Eesti mainet, tunneb end siiski kõige mõnusamalt DJ-na ööklubis plaate keerutades. Kuidas lepitada nooruslik ja kohati taltsutamatu riigipea ühiskondlike ootustega? Kuidas hakkama saada olukorras, kui su eraelu on rahva fookuses? Jaan Tootseni dokumentaalfilm jälgib president Toomas Hendrik Ilvest tema ametiaja viimasel pooleteisel aastal – paralleelselt keerulise situatsiooniga maailmapoliitikas tuleb presidendil rinda pista probleemidega eraelus.

Tootseni terav kaamerasilm jälgib Ilvest tema keerulisematel hetkedel, andmata armu, kuid luues presidendist kaasahaarava, üsna raju ja samas ka väga inimliku portree.

Vana mustkunstniku torukübara sees elavad jänesed, Bob ja Bobek, on valmis oma esimeseks seikluseks suurel ekraanil.

Kogu nende naabruskond on valmistumas kuulsaks Kuldjuure konkurssiks, köögiviljade kasvatamise võistluseks. Ka Bob ja Bobek tahavad osaleda, kuid aiandus ei ole just nende asi. Jäneste püüdlusi ei tee ka lihtsamaks salakaval naaber, kel meeleheitlik soov võita, nii et ta ei kõhkle keelatud võtete kasutamisel. Lisaks tulevad mängu maagia ja salapärane kurjam Porgandikratt. Aga kuidas üks porgandikratt välja näeb? Ja kas jänesed suudavad ületada kõik ootamatud takistused ning saavutada edu selles põnevas võistluses? Hoidke koos meiega pöialt :-).

“Tugevus ei peitu rusikates.”

Film räägib katkisest perest pärit Paulist, kes asub ajutiselt elama võõrasse linna, kus ta hakkab enese kehtestamise nimel järjest valesid otsuseid tegema. Tema vältimatut allakäiku takistab aga üks kummaline mees… Liigutav draama lubab kaasa elada keerulistele peresuhetele, lapsepõlve valudele ja ootamatu sõpruse tähendusele, pakkudes emotsionaalset teekonda, kus omal kohal on ka terav, kuid südamlik huumor.

Filmile on Kiusamisvaba Kooli ja Peaasi koostöös loonud õppematerjalid (2 tunnikava koos tugimaterjaliga) Triin Toomesaar. Filmi temaatikat lahti harutada aitavad materjalid leiab filmi kodulehelt frankfilm.ee. Materjalide seas on ka selgitav fail, millest tasub materjalide uudistamist alustada. Peaasi.ee-ga koos on eraldi faili koondatud ka mõned vaimse tervise (materjalide) soovitused.

❗️ Tähelepanu! Film on mittesoovitav alla 12-aastastele!
II kooliastme õpetajatel soovitame filmi ja õppematerjalidega tutvuda enne õpilastega ühiselt vaatamist!

Kuidas rääkida rasketest asjadest nii, et säiliks mitte ainult eluisu vaid ka elulust?

Dokumentaalfilm “Ükskord me naerame niikuinii” avab armastatud luuletaja Leelo Tungla varjatud ja värvikad tahud, viies vaataja rännakule läbi tema elu, perekondlike- ja rahvuslike väärtuste – kõike seda ühiskondlike muutuste tuultes läbi aastakümnete. Kuidas luua midagi, mis on suurem kui inimene ise, ja tuua kokku põlvkondi nii raamatu lehekülgedel, eurolaval kui laulukaare all? See on film eestlusest, headusest ja püüdest leida eneses naer kõigi raskuste kiuste.

Kaunis ja südikas kollasilmne kiisu vallutab kõikide vaatajate südamed!

Kadunud tsivilisatsiooni lummavas sõnatuses elavad ning ajavad oma igapäevaseid asju üksnes loomad. Selle loo peategelaseks on vapper, ettevõtlik ja ka väga inimlik (ent mitte kunagi mitte-kassilik) kass, kes oma müstilisel eksirännakul kohtub paljude huvitavate karvaste ja sulelistega. Pärast suurt üleujutust tuleb kassil üksnes omaenda nutikusele tuginedes päästa ning ohutusse toimetada rühm naiivseid leemureid, laisk kapibaara, ulakad kured, majesteetlik mõõkvaal ja üks täiesti ebausaldusväärne labrador…

Selle uue ja lummava ekraanimaailma taga on Läti animatsiooni imelaps Gints Zilbalodis, kes pole ainuüksi filmi lavastaja, vaid ka peakunstnik ja muusika ning stsenaariumi kaasautor.

„Vooluga kaasa“ on tänaseks võitnud tohutult erinevaid prestiižikaid auhindu, sealhulgas parima animafilmi Oscari!

NB! Filmis räägitakse ainult loomade keeles!

Mis te arvate, kas kõik metsaelanikud saaksid hakkama ainult tõrusid ja porgandeid süües?

Pillimees Ronihiir, nutikas Metsahiir Morten, pagarmeister Jänes ja kõik nende sõbrad elavad Nukatuka metsas. See on elamiseks küll kena koht, aga pisemad loomad peavad kohalike kiskjate pärast pidevalt valvel olema.
Eriti just rebasel on laiduväärt komme pista nahka kõik hiired, kellega ta tee ristub. Aga kui siil proovib pista pintslisse Morteni vanaema, saab Mortenil mõõt täis. Ta tahab kehtestada seaduse, et kõik loomad oleks sõbrad ja lõpetaks üksteise söömise.

Film põhineb Thorbjørn Egneri raamatul “Pillimees ronihiir, Morten ja Nukatuka metsarahvas”.

Filmil on suurepärane eestikeelne dublaaž. Näitlejad: Mikk Jürjens, Anne Reemann, Maiken Schmidt, Mart Müürisepp, Saara Kadak, Liis Lass, Tarvo Krall ja Andres Raag

Film jätkub sealt, kus “Bullerby lapsed” lõpetas – nüüd ootab külaelanikke ees põnevaid sekeldusi täis sügis ja talv.

Südamliku ning maalähedase loo tegevus toimub väikeses Bullerby külas, kus on vaid kolm talu. Filmi peategelased on lapsed Liisa, Lasse ja Bosse Vahetalust, Anna ja Britta Põhjatalust ning Olle ja tema väike õde Kerstin Lõunatalust. Bullerbys veedavad nad oma imelist lapsepõlve, mida igaüks endale sooviks. Rootsi tuntud režissööri Lasse Hallströmi perefilm jutustab kodusoojusest, armastusest, hoolimisest ning üksteisemõistmisest, ent mõistagi ei puudu ka vingerpussid. Aluseks on Astrid Lindgreni samanimeline raamat, milles autor kirjeldas oma õnnelikku ja lõbusat lapsepõlve Vimmerby külas.

Nagu üks vana hea Tšehhi nukufilm ikka.

11-aastane Tony sai sündides kaasa harukordse omaduse: ta helendab. Siiski ei suuda ta sellest teab mis lugu pidada, sest ülikaitsvate vanemate hoole all on ta enamuse ajast välismaailmast ära lõigatud ning sunnitud veetma aega tubases tekipunkris päris sõbrast unistades. Ja enne jõule kolibki nende kortermajja huvitav tüdruk nimega Shelly, kes Tony senise elu segamini raputab. Koos ootab neid ka põnevust täis seiklus selgitamaks välja, miks nende kortermajas varitsev pimedus muudkui jõudu kogub.

Hea võimalus teha lastega esmane tutvus dokumentaalfilmidega. 

Ääremaa, põhjapooluseni ulatuvad lõputud valged väljad, külmunud ookeani kattev jäine maa. Elu Arktikas on raske ning Kina ja Yuki elu muutub veelgi raskemaks. Vapratest polaarrebastest saavad õige pea esmakordselt vanemad. Arktika talved on aga muutunud ja globaalne soojenemine tähendab kõigile ootamatusi. Yuk satub rannikul jahti pidades triivivale jääpangale ja üksi jäänud Kina ainus valik on asuda tundmatut territooriumi avastama, kui poegade sünnini on jäänud vaid loetud päevad. Kas Yuk ja Kina leiavad teineteist, enne kui nende pojad ilmavalgust näevad? Teel leiavad nad ootamatuid sõpru ja julmi vastaseid lummaval, kuid hapral maastikul. See seikluslugu räägib armastusest, lootusest, sõprusest ja tugevusest. Näete sel rännakul palju üllatusi ja loodusimesid.

Jutustaja: Elisabet Reinsalu.

A. H. Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev mängufilm viib meid ühe ootamatu armastusloo keskmesse. Elu ja armastuse järskude pööretega seisavad silmitsi kaks Eesti kirjandusest tuntud ikoonilist tegelast, Irma ja Rudolf. Filmi tegevus leiab aset murrangulisel ajajärgul, mil kasvavast heaolust rammestunud noor Eesti Vabariik peab toime tulema muutuva maailma raputavate väljakutsetega. Esmakordselt täispika mängufilmina ekraanile jõudev “Elu ja armastus” annab aegumatutele teemadele värske vaatepunkti, luues üllatavaid paralleele tänapäevase maailmaga.

1933. aasta kuumal suvel tuleb sisukamast elust unistav noor Irma maalt linna sugulase Lonni juurde. Irma on keskkonnavahetusest vaimustuses, linnaelus pettunud Lonni näeb aga tüdruku tulekus uut võimalust ka enda jaoks.

Irmasse armunud maapoiss Eedi jälitab tüdrukut ja üritab veenda teda tagasi tulema, oma isatallu perenaiseks. Irma aga on otsustanud nende ühise romantilise mineviku oma unistuste nimel seljatada.

Juhuse tahtel palkab keskealine trükitööstur Rudolf Irma endale teenijaks. Rudolfi sarm ja salapära paeluvad Irmat ja ootamatult tärganud tunded ei lase tal ühel hetkel enam mehe lähenemiskatseid tõrjuda. Ehkki Rudolf vannub Irmale armastust, paljastub peagi edeva mehe liiderlik ja manipuleeriv pale.

Dokumentaalfilm “Vara küps” toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus. Enam kui 60nes Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud.

Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ning suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsiooni sõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud.

“Vara küps” loodusfilmina on meie aja peegeldus, mis meid eestlasi kui metsarahvast halastamatult portreteerib.

Järg Koolikino kõige populaarsemale filmile “Väike ime”

Film “Valge lind: lugu imest” on, nagu 2017. aasta film “Väike ime”, südamlik film ajatust lahkusest.

Bestselleri “Ime” autori R.J. Palacio uuel inspireerival raamatul “Valge lind: lugu imest” põhinev samanimeline film räägib järgmise peatükina loo Julianist, kellel on raskusi kohanemisega pärast seda, kui ta koolist Auggie Pullmani kohtlemise tõttu välja visati.

Juliani vanaema jutustab poisile tema aitamiseks inspireeriva loo oma nooruspõlvest, kui üks poiss peitis teda surmaohu eest natside okupeeritud Prantsusmaal. Vanaema armus siis esimest korda noorte endi loodud kujutlusvõime maagilises maailmas, samas kui vanaema nooruspõlves aidanud poisi ema riskis noorte kaitsmiseks kõigega.

Luksemburgi, Eesti, Itaalia, Iirimaa, Suurbritannia, Läti ja Saksamaa koostööfilm 

Mary Õunapuu, 11-aastane ninatark tüdrukutirts unistab meisterkokaks saamisest. Vanaema annab talle oma iidse retseptiraamatu ja innustab teda jätkama perekonna kulinaarseid traditsioone.

Seiklus läheb lahti, kui tema vanaema Ene satub haiglasse. Kurb ja murtud Mary külastab Enet regulaarselt ja viib talle omavalmistatud toitu. Pärast üht külaskäiku kohtab ta aga noort ja sõbralikku Anna-Mariat ning kiindub temasse. Kuid Anna-Maria kaob pidevalt ära… ja mis veelgi kummalisem, ta kordab aina, et tal on väga tähtis sõnum Mary vanaemale…

Kui Mary ema saab teada tütre uuest sõbrast, ei suuda ta ära imestada Anna-Maria erilist nime, sest sama nimi oli ka tema vanaemal. Tasapisi asetuvad pusle tükid omale kohale. Mary ja tema ema saavad šoki, kui mõistavad, et Anna-Maria on hoopis…vaim!

Mary sõidab koos ema ja Anna-Mariaga haiglasse vanaemale järgi. Sealt edasi suunduvad nad viimasele ühisele reisile nende lapsepõlvekodusse. Teel olles kulgeb naiste vestlus mööda mälestusi ja meenutusi. Nii valmistuvad nad viimaseks hüvastijätuks, mis on soe, sest selles on teadmine, et elu on kohe kindlasti imeline ja sageli ka tõeliselt salapärane – ja kui sul on vedanud – täis armastust ja põlvest-põlve edasi antavaid traditsioone.

Chicago rahvusvahelisel lastefilmide festivalil pälvis “Meisterkokk Mary” parima animafilmi auhinna, samuti oli Euroopa Filmiauhindadel üks nominentidest parima animafilmi kategoorias.

1940. aastate algul oli Tartu ülikooli filosoofiatudeng Erna õnnelikus abielus väikese tütre ema. 27-aastase naise perekond küüditati koos tuhandete eestlastega Siberisse ühel 1941. aasta juuniööl. Tema mees saadeti vangilaagrisse, Erna koos tütrega lähetati Siberi asustamata aladele. Ajaloolise mängufilmi aluseks on Erna päeviku märkmed, aga ka küüditamisest rääkivad kirjad, mälestused, arhiivimaterjalid, joonistused, fotod ja intervjuud. Erna jaoks peatus aeg sel hetkel, kui ta oma kodust vägivaldselt ära viidi. Aja peatumisest lähtub ka filmi audiovisuaalne lahendus (tableau vivant): kaadris on inimesed tardunud, kolmemõõtmelises pildis liigub vaid kaamera.

Leida Laiuse neljanda täispika mängufilmi stsenaarium põhineb Anton Hansen Tammsaare samanimelisel romaanil. Loo keskmes on Katku talu perepoja Villu ja Kõrboja talu peretütre Anna traagilise armastuse lugu. Laiuse ekraniseering toob reljeefselt esile Tammsaare 1922. aastal ilmunud teosesse kirjutatud mitmeplaanilisuse, süüvides inimese salatundmustesse ja päriselt teadvustamata tungidesse.

Kõrboja peretütar Anna kuuleb oma vanalt isalt, et kui tema kodutalu endale ei võta, läheb see võõrastele. Kuid perenaisest üksi on vähe, talu vajab ka peremeest, seda enam, et Anna on aastaid linnas elanud. Siin saab ta uuesti kokku Katku Villuga. Nende teed on omal ajal lahku läinud siis, kui lapsemängud otsa said. Villu on endiselt äkilise loomuga ja Anna endiselt isepäine. Kuid nüüd on nad täiskasvanud, ja mida enam võõristab neid külarahvas, seda enam tõmbab neid teineteise poole. Põrkuvad kaks natuuri, kaks tahet, kaks maailmavaadet. Villu proovib rabeledes elul rinnust kinni saada, Anna seevastu tahab kõigeni jõuda tasa ja targu. Nendevahelise armastusega ei oska Villu aga midagi peale hakata.

Operaator Ago Ruus on maininud, et filmi visuaalse ja sisulise suuna loomisel oli eeskujuks norra kunstniku Edvard Munchi looming. Filmist õhkub nukralt põhjamaist meeleolu ja seletamatut endiste aegade hõngu. Linaloo õnnestumisele aitasid kaasa suurepärased näitlejatööd. Peategelasi kehastavate Kaie Mihkelsoni ja Lembit Petersoni mäng vaos hoitud tunnete edasi andmisel on lummavalt nüanssiderohke. Meeldejääv on ka Lepo Sumera loodud muusika.

Koolikino pakub võimaluse tellida filmi vaatamisele lisaks loeng-arutelu romaani ja filmi vaheliste seoste üle. Arutelu viib läbi Rein Pakk.

“Kevade” pole ainuüksi üks tähtsamaid linateoseid eesti filmi ajaloos, vaid läheb suurepäraselt arvesse ka kui tour de force filmikunstis üleüldiselt. Oskar Lutsu romaanil põhinev lugu koolirüblikute juhtumistest ja krutskitest pole vähimalgi määral aegunud – “Kevadet” oleks paslik ikka ja uuesti vaadata tuletamaks meelde, kui vähe on ajaga tegelikult muutunud. Noored on alati olnud ja jäävad alati noorteks.

Teose keskmes on Oskar Lutsu poolautobiograafiline tagasivaade oma nooruspõlvele esimeses klassis. Peategelane Arno on tagasihoidlik noormees, kes leiab end esimest korda elus armununa koolipinki istumas. Mõistagi pole tema kuramaaž meelistüdruku Teelega ilma takistusteta ja – nagu elus ikka – tulevad vahele probleemid, mida neist kumbki ette näha ei oska.

“Kevade” kuulub nii raamatu kui filmina eesti kullavaramusse. Raske on kirjeldada midagi, mis on nii suur osa ühest kultuuriruumist, mistõttu ainuõige lahendus on seda oma silmaga vaadata ja seda just suurelt ekraanilt.

Samm lapsepõlvest täiskasvanute maailma on äärmiselt keeruline ja tundlik aeg inimese elus. Me kõik oleme vandunud igavest sõprust ja kogenud reetmise valu. Cannes’is oma eelmise filmi “Tüdruk” eest pärjatud režissöör Lukas Dhont on ekraanile toonud isikliku loo oma lapsepõlvest, haprast eluetapist, mille rasketest hetkedest aitavad üle helgus ja lahkus.

13-aastaste Léo ja Rémi omavaheline sõprus on üliintensiivne: poisid hängivad koos kogu vaba aja, hullavad ja mängivad. Peagi hakkavad koolikaaslased neid narrima ja uurima, kas nad on paar. Aastatepikkusele sõprusele annavad sellised kuulujutud hoobi, mis panevad poisid üksteisest eemalduma. Sõpruse purunemisel on traagilised tagajärjed.

Linateos pälvis Cannes’i filmifestivalil grand prix auhinna, kandideeris neljale Euroopa Filmiakadeemia auhinnale ja oli Belgia esindajaks parima rahvusvahelise filmi Oscari-rallis. “Lähestikku” pälvis ka 2023. aasta LUX publikuauhinna.

Elas kord 210-aastane tammepuu. Temast oli saanud oma kuningriigi tõeline valitseja.Kaunis ja seikluslik dokumentaalfilm toob nii pisikeste kui suurte vaatajateni ebatavalised osalised: oravakesed, pähklikärsakad, pasknäärid, sipelgad, põldhiired ja paljud teised loomakesed, kellele elav ja sumisev tammepuu on justkui universumi keskmeks, pakkudes nii toitu, varjualust kui ka kaitset.

See film on justkui kaunis ood elule, mille ainult loodus ise saab kirjutada.

Filmis puudub dialoog ja subtiitrid.

See Astrid Lindgreni südantsoojendav lugu on tuttav paljudele põlvkondadele, „Bullerby lapsed“ on ka tänapäeval paljude laste lemmikraamatuks. 1986. aastal raamatu ainetel valminud filmist on tänaseks saanud kultusfilm ning just täna on õige aeg see suurele ekraanile tagasi tuua.

Südamliku ja maalähedase loo tegevus toimub väikeses Bullerby külas, kus on vaid kolm talu. Filmi peategelased on lapsed Liisa, Lasse ja Bosse Vahetalust, Anna ja Britta Põhjatalust ning Olle ja tema väike õde Kerstin Lõunatalust. Bullerbys veedavad nad imelist lapsepõlve, mida sooviks endale igaüks. Rootsi tuntud režissööri Lasse Hallströmi perefilm jutustab kodusoojusest, armastusest, hoolimisest ning üksteise mõistmisest, ent mõistagi ei puudu siit ka vingerpussid.

Südamlik noorte-ja perefilm „Superkoomik” põhineb Rootsi kirjaniku ja psühholoogi Jenny Jägerfeldi ülimenukal samanimelisel romaanil, mis on pälvinud nii laste kui kriitikute heakskiidu ja tõlgitud enam kui 20 keelde.

Filmi peategelane on 12-aastane Sasha, kes peab hakkama saama pärast seda, kui tema ema on endalt elu võtnud. Sasha koostab ellujäämisnimekirja, et mitte olla ema sarnane: ei tohi lugeda raamatuid, hoolitseda ühegi elusolendi eest, tuleb ära lõigata kõik oma juuksed, ja saada superkoomikuks. See viimane, aga võib-olla isegi kõige olulisem punkt peab aitama isal jälle naerda, mida ta ei ole teinud sellest ajast kui…

Kuigi „Superkoomik” tegeleb raskete teemadega, teeb ta seda tundlikult ja lootusrikkalt, näidates, et ka kõige tumedama pilve tagant paistab lõpuks päike. Filmi režissöör Sanna Lenken on öelnud, et tema jaoks ongi filmi peamine sõnum lootus. Lastega surmast ja leinast rääkimine võib olla keeruline, aga „Superkoomik” saab sellega suurepäraselt hakkama sidudes omavahel traagikat ja koomikat ja näidates, et kõige tähtsam on, et me ei jääks raskete tunnetega üksi.

Film esilinastus 72. Berliini filmifestivalil, kus võitis prestiižika kristallkaru auhinna (Crystal Bear for Best Film Generation Kplus valdkonnas). Chicago rahvusvahelisel lastefilmide festivalil võideti kaks auhinda: professionaalse žürii kategoorias parima mängufilmi tiitel (Best Live-Action Feature, Professional Jury) ja nooržürii kategoorias mängufilmide 2. koht (Best Live-Action Feature 2nd Prize, Youth Jury Award). Rootsi filmiauhindadel (Guldbagge 2023) tunnustati peaosatäitjat Sigrid Johnsonit aga parima naisnäitleja tiitliga. Hiljuti 2022. aastal nomineeriti film ka Euroopa Filmiakadeemia Noore Publiku auhinnale (YAA).

Soovitatav vanus: 10+

Andrus Kivirähki romaani “Rehepapp ehk November” ainetel valminud õudus ja fantaasiafilmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamine mure on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Miski pole tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant. Et endal elu sees hoida, antakse hing kratile – puust ja rauast olendile, kes aitab peremehel rohkem varastada. Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja külainimesed ise hingetuteks olenditeks. Loo peategelane, noor talutüdruk Liina on lootusetult armunud külapoiss Hansu, kellele on silma jäänud hoopis imekaunis mõisapreili. Liina isa nõuab aga, et neiu läheks naiseks ropu suuvärgiga Endlile.

Filmi teeb nauditavaks põnev kunstnikutöö ja ebatavaline loo jutustamise viis ning tugevad näitlejatööd.

Film kuulub gümnaasiumi vailikkursuse Kirjandus ja film soovituslikku nimekirja.

Film põhineb A. H. Tammsaare samanimelise romaani esimesel osal. Film valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja esilinastus 20. veebruaril 2019. Igale eestlasele erinevalt mõjuv linateost saadab siiani suur publikumenu.

Vargamäe uus ja järelandmatu peremees Andres peab võitlema raske töö, kiusliku naabri Pearu ja omaenda tõekspidamistega, et oma söötis ja vilets maa viljakaks muuta. Ja et tõde ja õigus jumala poolt mahajäetud paigas jalule seada.
Lootusest ja teotahtest pakatav Andres tuleb koos noore abikaasa Krõõdaga võlgu ostetud soisele talukohale uut elu rajama. Vargamäe Mäe talust peab saama koht, mis perekonna eest hoolitseb. Majapidamine nõuab palju tööd ja järjekindlust – algab elukestev võitlus nii looduse ja saatuse kui ka kiusliku naabrimehe Pearu poolt mängitavate vingerpussidega. Kui elukaar jagab Andresele enam kannatusi kui kauaoodatud tulemusi, hakkab mees üha meeleheitlikumalt otsima tõde ja õigust nii kohtust, kõrtsist kui ka Piiblist, tuues oma otsinguil ohvriks perekonna, lähikondlased ja iseenda. Unelm õitsvast ja perekonna eest hoolt kandvast Vargamäest vajub üha sügavamale reaalsuse varju.

Suurepärane võimalus vürtsitada kirjanduse tunde!

Filmis teeb kaasa suur hulk Eesti uuema põlvkonna tippnäitlejaid – Ester Kuntu, Priit Loog, Priit Võigemast, Maiken Pius jpt.

Film räägib kuulsaimast ja samas salapäraseimast kunstnikust maailmas – tänavakunstnik Banksyst. Teda võib pidada ka Inglismaa tuntuimaks huligaaniks, kes on graffiti ja tänavakunsti massidesse toonud. Tema tööd on tuttavad kõigile ning need tööd on tihti poliitilised, provotseerivad ja ühiskonnakriitilised. Kõik need teosed ja muud trikitamised on loonud lausa uue revolutsioonilise liikumise. Film sobib vaatamiseks ka neile, kes ei ole tänavakunstiga tuttavad, sest siin tuuakse kogu tänavakunsti ajalugu ja areng kenasti vaatajateni.

Filmis kõnelevad kunstnikud, loovtöötajad ja isikud, kes Banksy’iga koos töötavad. Samuti saab näha unikaalseid arhiivikaadreid, kuidas legendaarset tänavakunsti luuakse. Mis koht on tänapäeva maailmas kunstil ja graffitil? Film on laiahaardeline ja käsitleb kõiki neid teemasid.

Banksy üks viimastest töödest on teos pühendatud võitlusele koroonaviirusega, ausutusavaldus meditsiinitöötajatele. Kunstnik kinkis selle Southamptoni haigla töötajatele jättes sinna juurde kirjakese: „Aitäh teile kõige eest, mida te teete“.

Noortepõnevik “Tagurpidi torn” räägib lastekamba suvest unises Lõuna-Eesti külas, kus ainukest lõbu pakub lihtsalt hängimine ja turnimine mahajäetud tootmiskompleksis. Seal viibimine keelatakse neile aga ära. Kamba pealik Kristjan ning tema sõbrad Ariel, Loore, Mia-Margot ja Siim otsustavad keelust üle astuda. Otsus muudab nende elu ning paneb sõbrad karmi vastasseisu. Jääbki lahendada küsimus – mis on õige ja mis on vale. Filmi keskmes on palju suureks kasvamisega seotud teemasid, näiteks kiusamine, kuulujutud, enese kehtestamine, enesekindlus, kambavaim jne.

Film vaatleb laste silmade läbi peresuhteid, moraaliküsimusi ja võimuvahekordi ning näitab, kui kaugele laimujutud laste käitumise võivad viia.

See on film millest lausa peab täiskasvanuga arutlema.

“Tagurpidi torni” stsenarist on tuntud eesti noortekirjanik Aidi Vallik (“Kuidas elad, Ann?”, “Kuhu põgenevad hinged”) ning režissöör Jaak Kilmi (“Sangarid”, “Sigade revolutsioon”, “Jõulud džunglis”).

R. J. Palacio kirjutatud New York Timesi menukal noorteromaanil põhinev „Väike ime” jutustab August  Auggie Pullmani erakordselt inspireeriva ja südamliku loo. Auggie sündis moonutatud näoga ega saanud tavakoolis õppida, kuid kui ta kohaliku kooli 5. klassi astub, saab temast ebatavaline kangelane. Perekond, uued klassikaaslased ja kogukond üritavad leida kaastunnet ja temaga leppida ning Auggie erakordne teekond liidab nad ja tõestab, et isegi teistest erinevana sündinu võib teiste sekka sobida.

Suurepärased näitlejatööd ja armas ning südamlik sõnum, mis näitab, et igaüks on eriline.

Koguperefilm “Väikese põhjapõdra Ailo suur seiklus” toob meieni rännaku mööda Lapimaad, mis jutustab nõrgukese ja haavatava põhjapõdravasika Ailo võitlusest ellujäämise nimel metsikus looduses esimesel eluaastal. See, kuidas ta elu ja loodust avastab, on tõeline südamest tulev lugu keset Lapimaa suursugust maastikku.

Jakob on linnalaps, kes unistab isa eeskujul arhitekti ametist. Kui isa on tööl, veedab poiss aega maju joonistades ja niisama unistades. Ühel päeval sõidab isa pikemale tööreisile ning Jakob peab veetma terve nädala oma kange iseloomuga nõo Mimi ning tolle endisest piraadist isa juures. Ootamatult selgub, et Mimi naabruskonna parki tahetakse maha võtta, et sinna asemele pilvelõhkujad ehitada. Jakob ja Mimi otsustavad üheskoos selle vastu võitlema hakata. Siis aga ilmneb, et nad vajavad kohalike koerte abi. Ja need koerad oskavad rääkida!

Filosoof Piisamrott ennustab katastroofi ja musta vihma ning Muumiorus levib kuulujutt kosmosest saabuvast ohust. Muumitroll asub koos Väikse Müü ja Sniffiga teele, et uurida, mis siis ikkagi Muumioru poole teel on. Nad suunduvad Üksildastes mägedes asuvasse observatooriumisse. Teel mägedesse kohtavad nad Nuuskmõmmikut, kes räägib neile ohust. See on komeet, mis võib tabada ükskõik mida – isegi Muumiorgu. Olles saanud teada, et komeet põrutab täiskiirusel Muumioru suunas, kiirustavad sõbrad koju tagasi, et teisi Muumioru elanikke hoiatada ja põgeneda mereäärsesse koopasse. Ühtlasi tuleb ka mägedest leitud kuldne jalavõru omanikule tagastada. Selles muumifilmis saame tuttavaks Piripoisi ja Piripiigaga, margikogujast Koduvanaga ja Sniff leiab endale päris oma kodu. Tegemist on tõelise seiklusega muumide moodi!

“Muumitroll ja Sabatäht” on 1992. samanimelise animatsiooni uuendatud, värskendatud ja tänapäeva toodud versioon, milles on puutumata jäetud kõik see, mis tegi esialgsest filmist tõelise klassika. Film toodi uuesti kinodesse 4K kvaliteedis, mis tähendab, et seda lausa peab nägema võimalikult suurelt ekraanilt.