Mosfilm 95 - aegumatu klassika
Mosfilm kuulub Euroopa vanimate filmistuudiote hulka. Stuudio ametlikuks alguseks loetakse 1924. aasta 30. jaanuari, mil esilinastus stuudio esimene mängufilm – Boriss Mihhini “Tiibadel kõrgusesse”. Tegelik algus jääb mõni aasta varasemasse, revolutsioonijärgsesse 1920. aastasse, mil pärast natsionaliseerimist liideti kaks väiksemat filmikompaniid.
Nõukogude Liidu suurima riikliku kinostuudio staatus tähendas ühelt poolt selgelt ideoloogilist joont, ent tagas ka helde rahastuse. Mosfilmi ajalugu on rikas kuulsate filmide poolest. Läbi aegade on stuudios töötanud mitmeid hilisematest klassikutest režissöörid – Sergei Eisenstein, Lev Kulešov, Sergei Pudovkin, Aleksandr Dovženko, Fjodor Bondartšuk, Andrei Tarkovski jt.
Jõuliste propagandafilmide, sotsrealistlike teoste ja sõjadraamade kõrval valmisid Mosfilmis ka paljud rahva lemmikuiks saanud linateosed. Nende seas oli nii tõsiseid draamasid kui suurepäraseid komöödiaid. Filmitegijad, kes leidsid võimaluse, et peegeldada nende ümber toimuvat toimuvat huumori ja inimliku mõistmisega, pälvisid vaatajate armastuse vaat et jäägitult. Mosfilmi 95. sünnipäeva raames näitab Tartu Elektriteater 2019. aasta suvel väikest valikut just kunagistest poolt armastatuimatest filmidest.
Eldar Rjazanovi melodraama “Jaam kahele” oli 1983. aasta vaadatuimaid filme ning esindas NSVL-i ka Cannes’i filmifestivalil. See oli üks neist harvadest juhtudest, mil valminud film meeldis nii vaatajatele kui kriitikutele ja millega olid rahul ka võimuesindajad. Film oli kolmandaks Rjazanovi armastusfilmide reas, mille peategelasteks on mitte enam noored, mitte eriti edukad, kuid väga head inimesed, kes üksteist leiavad.
Nõukogude Liidu väheste õudusfilmide hulka kuuluv “Vii” oli üheks 1968. aasta populaarseimaks filmiks. Nikolai Gogoli samanimelise folkloorse õudusloo järgi vändatud filmi autoriteks olid alles filmikoolis õppivad Konstantin Jeršov ja Georgi Kropatšjov. Raamat “1001 filmi, mida elu jooksul peab nägema”, nimetab seda “värvikaks, meelelahutuslikuks ja tõeliselt hirmutavaks filmiks deemonitest ja nõidusest, milles mõned märkimisväärsed eriefektid vene fimifantaasiameistrilt Aleksandr Ptuškolt”.
1973. aasta kinolevi liider “Ivan Vassiljevitš vahetab elukutset” kuulub ekstsentrilise komöödia suurmeistri Leonid Gaidai tööde paremikku. Mihhail Bulgakovi näidendile tuginevas loos Moskva kodanikust, kes ajamasina viperuse tõttu tsaar Ivan Julmaga kohad vahetab, pidi esmalt peaosalist mängima Juri Nikulin. Nikulin aga keeldus, arvates, et selline film ei jõua ekraanile. Rolli valitud Juri Jakovlev kehastas aga mökust kortermaja elanikku ja julma tsaari paarisrollina kongeniaalselt ja filmist sai üle aegade kestev komöödiaklassika.
Georgi Danelia tragikomöödiat “Mimino” on nimetatud žanrilt ka poolmuinasjutuks. Film Gruusia väikeliinide lendurist, kelle unistus saada suurte rahvusvaheliste lendude piloodiks täitub ja kes hakkab seejärel taga igatsema oma väikest koduküla, võitis 10. Moskva filmifestivali peapreemia. Film juurtest, koduarmastusest ja sellest, kuidas jääda iseendaks, tegi peaosatäitjast Vahtang Kikabidzest oma aja superstaari.
Lisaks eeltoodud filmidele linastuvad 2019. aasta suvel Tartu Elektriteatri ekraanil teiste eriprogrammide raames ka Mosfilmis toodetud Andrei Tarkovski legendaarsed ulmefilmid “Solaris” ja “Stalker“.
