Kirjandusklassikaks saanud James Krüssi loo kaunis ekraniseering.

Tim Thaler on vaene, aga ta naerab palju ja tihti. Ta naer on nii lummav ja nakatav, et kuratlik parun Lefuet tahab seda iga hinna eest endale. Maailma rikkaim mees teebki poisile pakkumise: kui Tim nõustub talle oma naeru müüma, võidab ta iga kihlveo, mis ta kunagi sõlmima peaks. Algul lööb poiss kõhklema, kuid kirjutab siiski lepingule alla. Nüüd täituvad kõik tema soovid, kuid ilma naeruta on ta hoopis teine inimene. Ta kaotab kõik oma sõbrad peale Ida ja hotelli baarmen Kreschimiri. Koos loodavad nad Timi paruni küüsist päästa ja kavalusega poisile tema haruldane naer tagasi saada.

Leida Laiuse neljanda täispika mängufilmi stsenaarium põhineb Anton Hansen Tammsaare samanimelisel romaanil. Loo keskmes on Katku talu perepoja Villu ja Kõrboja talu peretütre Anna traagilise armastuse lugu. Laiuse ekraniseering toob reljeefselt esile Tammsaare 1922. aastal ilmunud teosesse kirjutatud mitmeplaanilisuse, süüvides inimese salatundmustesse ja päriselt teadvustamata tungidesse.

Kõrboja peretütar Anna kuuleb oma vanalt isalt, et kui tema kodutalu endale ei võta, läheb see võõrastele. Kuid perenaisest üksi on vähe, talu vajab ka peremeest, seda enam, et Anna on aastaid linnas elanud. Siin saab ta uuesti kokku Katku Villuga. Nende teed on omal ajal lahku läinud siis, kui lapsemängud otsa said. Villu on endiselt äkilise loomuga ja Anna endiselt isepäine. Kuid nüüd on nad täiskasvanud, ja mida enam võõristab neid külarahvas, seda enam tõmbab neid teineteise poole. Põrkuvad kaks natuuri, kaks tahet, kaks maailmavaadet. Villu proovib rabeledes elul rinnust kinni saada, Anna seevastu tahab kõigeni jõuda tasa ja targu. Nendevahelise armastusega ei oska Villu aga midagi peale hakata.

Operaator Ago Ruus on maininud, et filmi visuaalse ja sisulise suuna loomisel oli eeskujuks norra kunstniku Edvard Munchi looming. Filmist õhkub nukralt põhjamaist meeleolu ja seletamatut endiste aegade hõngu. Linaloo õnnestumisele aitasid kaasa suurepärased näitlejatööd. Peategelasi kehastavate Kaie Mihkelsoni ja Lembit Petersoni mäng vaos hoitud tunnete edasi andmisel on lummavalt nüanssiderohke. Meeldejääv on ka Lepo Sumera loodud muusika.

Koolikino pakub võimaluse tellida filmi vaatamisele lisaks loeng-arutelu romaani ja filmi vaheliste seoste üle. Arutelu viib läbi Rein Pakk.

“Kevade” pole ainuüksi üks tähtsamaid linateoseid eesti filmi ajaloos, vaid läheb suurepäraselt arvesse ka kui tour de force filmikunstis üleüldiselt. Oskar Lutsu romaanil põhinev lugu koolirüblikute juhtumistest ja krutskitest pole vähimalgi määral aegunud – “Kevadet” oleks paslik ikka ja uuesti vaadata tuletamaks meelde, kui vähe on ajaga tegelikult muutunud. Noored on alati olnud ja jäävad alati noorteks.

Teose keskmes on Oskar Lutsu poolautobiograafiline tagasivaade oma nooruspõlvele esimeses klassis. Peategelane Arno on tagasihoidlik noormees, kes leiab end esimest korda elus armununa koolipinki istumas. Mõistagi pole tema kuramaaž meelistüdruku Teelega ilma takistusteta ja – nagu elus ikka – tulevad vahele probleemid, mida neist kumbki ette näha ei oska.

“Kevade” kuulub nii raamatu kui filmina eesti kullavaramusse. Raske on kirjeldada midagi, mis on nii suur osa ühest kultuuriruumist, mistõttu ainuõige lahendus on seda oma silmaga vaadata ja seda just suurelt ekraanilt.

“Taevatrepp” on kirjanik ja režissöör Mart Kivastiku autorifilm, mis põhineb režissööri 2019. aastal ilmunud samanimelisel romaanil.

“Taevatrepp” on lugu ajast ja muusikast, sõprusest ning armastusest ja surmast, elust tänapäeval ja 70ndate lapsepõlves. Lugu saab alguse, kui oma viimsel hingetõmbel usaldab kunstnikust sõber filmi peategelasele Uule saladuse, kuidas käia minevikus. Uu on insener ja imedesse ei usu, aga trikk toimib. Minevikus on mõnus, igavene suvi, pikad juuksed, tüdrukud ja Jenkki näts. Tema päriselus on sügis, sõbrad on kibestunud, tüdrukud abielus ja isa raskelt haige. Kõige lõpuks peab Uu siiski otsustama, millises ajas oma elu edasi elada – mineviku suves või oleviku sügises.

Samm lapsepõlvest täiskasvanute maailma on äärmiselt keeruline ja tundlik aeg inimese elus. Me kõik oleme vandunud igavest sõprust ja kogenud reetmise valu. Cannes’is oma eelmise filmi “Tüdruk” eest pärjatud režissöör Lukas Dhont on ekraanile toonud isikliku loo oma lapsepõlvest, haprast eluetapist, mille rasketest hetkedest aitavad üle helgus ja lahkus.

13-aastaste Léo ja Rémi omavaheline sõprus on üliintensiivne: poisid hängivad koos kogu vaba aja, hullavad ja mängivad. Peagi hakkavad koolikaaslased neid narrima ja uurima, kas nad on paar. Aastatepikkusele sõprusele annavad sellised kuulujutud hoobi, mis panevad poisid üksteisest eemalduma. Sõpruse purunemisel on traagilised tagajärjed.

Linateos pälvis Cannes’i filmifestivalil grand prix auhinna, kandideeris neljale Euroopa Filmiakadeemia auhinnale ja oli Belgia esindajaks parima rahvusvahelise filmi Oscari-rallis. “Lähestikku” pälvis ka 2023. aasta LUX publikuauhinna.

Fimiga “Tõde ja õigus” ennast eesti vaatajate südametesse kinnitanud režissööri Tanel Toomi uus linateos. Filmi tegevus viib meid lähitulevikku, kus inimkonna mõtlematu tegutsemine on kaasa toonud kliimamuutuse ja ookeanide veetase on katastroofiliselt tõusnud. Maailma on jäänud vaid kaks suuremat kontinenti ja järjest tõusva veetaseme eest pagedes on hukka saanud miljardid inimesed. Kahe kontinendi vahele merre on rajatud vahipost, mis peaks hoiatama maismaad vaenlase pealetungi eest. Vahipostil ootavad neli sõdurit oma vahikorra üleandmist, mis oleks pidanud aset leidma juba kolm kuud tagasi. Teadmata, kas nad üldse kunagi koju pääsevad, peavad nad pidevalt otsima kaugusest vaenlast, keda nad siiani kordagi näinud pole. Pinna all kobrutavad pinged pääsevad valla hetkel, mil silmapiirile ilmub salapärane laev… On see vahetus, mida nad pikisilmi oodanud on või midagi sootuks kurjakuulutavamat?

Filmis teevad kaasa mitmed nimekad näiteljad eesotsas Kate Bosworthi, Lucien Laviscounti, Martin McCanni ja Thomas Kretschmanniga.

Saksa filmitegija Hermann Vaske käis 30 aastat maailmas ringi kaamera näpus ja küsis kuulsatelt loojatelt üheainsa küsimuse: „Miks nad tahavad midagi luua?“. Nagu arvata, saab režissöör nii palju erinevaid vastuseid kui on erinevaid isiksusi.

Tema kümned intervjueeritavad, sh David Bowie, Ai Weiwei, Björk, Wim Wenders, Philippe Stark, Yoko Ono, David Lynch, Nobuyoshi Araki, Quentin Tarantino, Bono, Nick Cave, Stephen Hawking, Dalai Lama, Marina Abramović, Vivienne Westwood, Takeshi Kitano ja paljud teised, kokku 50, olid sellele pealtnäha naiivsele ja rumalale küsimusele vastates raskustes. Kuid tõepoolest – kui Einstein tahtis teada, miks Jumal lõi maailma, siis võime julgelt arutleda, mis vägi sunnib inimesi midagi looma.

Elas kord 210-aastane tammepuu. Temast oli saanud oma kuningriigi tõeline valitseja.Kaunis ja seikluslik dokumentaalfilm toob nii pisikeste kui suurte vaatajateni ebatavalised osalised: oravakesed, pähklikärsakad, pasknäärid, sipelgad, põldhiired ja paljud teised loomakesed, kellele elav ja sumisev tammepuu on justkui universumi keskmeks, pakkudes nii toitu, varjualust kui ka kaitset.

See film on justkui kaunis ood elule, mille ainult loodus ise saab kirjutada.

Filmis puudub dialoog ja subtiitrid.

See Astrid Lindgreni südantsoojendav lugu on tuttav paljudele põlvkondadele, „Bullerby lapsed“ on ka tänapäeval paljude laste lemmikraamatuks. 1986. aastal raamatu ainetel valminud filmist on tänaseks saanud kultusfilm ning just täna on õige aeg see suurele ekraanile tagasi tuua.

Südamliku ja maalähedase loo tegevus toimub väikeses Bullerby külas, kus on vaid kolm talu. Filmi peategelased on lapsed Liisa, Lasse ja Bosse Vahetalust, Anna ja Britta Põhjatalust ning Olle ja tema väike õde Kerstin Lõunatalust. Bullerbys veedavad nad imelist lapsepõlve, mida sooviks endale igaüks. Rootsi tuntud režissööri Lasse Hallströmi perefilm jutustab kodusoojusest, armastusest, hoolimisest ning üksteise mõistmisest, ent mõistagi ei puudu siit ka vingerpussid.

Itaalia õhulaevainsener Umberto Nobile naudib vaikset elu oma armsa koera Titinaga, kelle ta Rooma tänavatelt päästis. Ühel päeval helistab Norra maadeuurija, superstaar Roald Amundsen ning tellib Põhjapooluse vallutamiseks õhulaeva. Nobile saab võimaluse teha ajalugu. Ta võtab Titina ühes ning veider trio alustab ekspeditsiooni maakaardi valgetele laikudele. Retk on edukas, kuid ajab kaks meest kuulsuse jahil tülli…

Neljajalgse ilmaränduri Titina silmade läbi rullub lahti tõestisündinud lugu hiilgusest ja kaotusest ning sõpruse olulisusest.

Südamlik noorte-ja perefilm „Superkoomik” põhineb Rootsi kirjaniku ja psühholoogi Jenny Jägerfeldi ülimenukal samanimelisel romaanil, mis on pälvinud nii laste kui kriitikute heakskiidu ja tõlgitud enam kui 20 keelde.

Filmi peategelane on 12-aastane Sasha, kes peab hakkama saama pärast seda, kui tema ema on endalt elu võtnud. Sasha koostab ellujäämisnimekirja, et mitte olla ema sarnane: ei tohi lugeda raamatuid, hoolitseda ühegi elusolendi eest, tuleb ära lõigata kõik oma juuksed, ja saada superkoomikuks. See viimane, aga võib-olla isegi kõige olulisem punkt peab aitama isal jälle naerda, mida ta ei ole teinud sellest ajast kui…

Kuigi „Superkoomik” tegeleb raskete teemadega, teeb ta seda tundlikult ja lootusrikkalt, näidates, et ka kõige tumedama pilve tagant paistab lõpuks päike. Filmi režissöör Sanna Lenken on öelnud, et tema jaoks ongi filmi peamine sõnum lootus. Lastega surmast ja leinast rääkimine võib olla keeruline, aga „Superkoomik” saab sellega suurepäraselt hakkama sidudes omavahel traagikat ja koomikat ja näidates, et kõige tähtsam on, et me ei jääks raskete tunnetega üksi.

Film esilinastus 72. Berliini filmifestivalil, kus võitis prestiižika kristallkaru auhinna (Crystal Bear for Best Film Generation Kplus valdkonnas). Chicago rahvusvahelisel lastefilmide festivalil võideti kaks auhinda: professionaalse žürii kategoorias parima mängufilmi tiitel (Best Live-Action Feature, Professional Jury) ja nooržürii kategoorias mängufilmide 2. koht (Best Live-Action Feature 2nd Prize, Youth Jury Award). Rootsi filmiauhindadel (Guldbagge 2023) tunnustati peaosatäitjat Sigrid Johnsonit aga parima naisnäitleja tiitliga. Hiljuti 2022. aastal nomineeriti film ka Euroopa Filmiakadeemia Noore Publiku auhinnale (YAA).

Soovitatav vanus: 10+

Andrus Kivirähki romaani “Rehepapp ehk November” ainetel valminud õudus ja fantaasiafilmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamine mure on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Miski pole tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant. Et endal elu sees hoida, antakse hing kratile – puust ja rauast olendile, kes aitab peremehel rohkem varastada. Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja külainimesed ise hingetuteks olenditeks. Loo peategelane, noor talutüdruk Liina on lootusetult armunud külapoiss Hansu, kellele on silma jäänud hoopis imekaunis mõisapreili. Liina isa nõuab aga, et neiu läheks naiseks ropu suuvärgiga Endlile.

Filmi teeb nauditavaks põnev kunstnikutöö ja ebatavaline loo jutustamise viis ning tugevad näitlejatööd.

Film kuulub gümnaasiumi vailikkursuse Kirjandus ja film soovituslikku nimekirja.

Film põhineb A. H. Tammsaare samanimelise romaani esimesel osal. Film valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja esilinastus 20. veebruaril 2019. Igale eestlasele erinevalt mõjuv linateost saadab siiani suur publikumenu.

Vargamäe uus ja järelandmatu peremees Andres peab võitlema raske töö, kiusliku naabri Pearu ja omaenda tõekspidamistega, et oma söötis ja vilets maa viljakaks muuta. Ja et tõde ja õigus jumala poolt mahajäetud paigas jalule seada.
Lootusest ja teotahtest pakatav Andres tuleb koos noore abikaasa Krõõdaga võlgu ostetud soisele talukohale uut elu rajama. Vargamäe Mäe talust peab saama koht, mis perekonna eest hoolitseb. Majapidamine nõuab palju tööd ja järjekindlust – algab elukestev võitlus nii looduse ja saatuse kui ka kiusliku naabrimehe Pearu poolt mängitavate vingerpussidega. Kui elukaar jagab Andresele enam kannatusi kui kauaoodatud tulemusi, hakkab mees üha meeleheitlikumalt otsima tõde ja õigust nii kohtust, kõrtsist kui ka Piiblist, tuues oma otsinguil ohvriks perekonna, lähikondlased ja iseenda. Unelm õitsvast ja perekonna eest hoolt kandvast Vargamäest vajub üha sügavamale reaalsuse varju.

Suurepärane võimalus vürtsitada kirjanduse tunde!

Filmis teeb kaasa suur hulk Eesti uuema põlvkonna tippnäitlejaid – Ester Kuntu, Priit Loog, Priit Võigemast, Maiken Pius jpt.

Seiklusliku perefilmi peategelaseks on 10-aastane Gerda, kellele meeldib musketäri mängida ja oma vanemat venda Ottot narritada. On 1942. aasta jõulueelne aeg Norras ja käib Teine maailmasõda. Kui laste vastupanuliikumisse kuulunud vanemad arreteeritakse ja ära viiakse, leiavad Gerda ning Otto oma keldrist juudi rahvusest Sarah ja Danieli, kes ootavad päästmist. Gerda on otsustanud oma vanemate ülesande lõpule viia ja nii asuvadki lapsed läbi lumiste metsade teele Rootsi poole, napilt samm ees neid jahtivatest natsidest. Laste jaoks seikluslik kassi-hiire mäng käib tegelikult elu ja surma peale ning nõuab usku endasse, ustavaid kaaslasi ja tohutut julgust. Kuid keegi pole liiga väike, et teha suuri tegusid.

Tõsielusündmustel põhineva seiklusfilmi aluseks on hinnatud lastekirjaniku Maja Lunde samanimeline raamat. Film võitis 2021. aastal Euroopa Filmiakadeemia noore publiku auhinna.

“Minu superkangelasest vend” on südantliigutav  nalja ja naeruga vürtsitatud lugu Jackist ja tema nooremast vennast Giost, mis põhineb samanimelisel populaarsel noorteromaanil.

Lapsena peab Jack venda superkangelaseks, kuid vanemaks saades õpib, et vennal on tegelikult Downi sündroom. Ta otsustab seda oma klassikaaslaste, eriti aga oma silmarõõmu Arianna, eest igal juhul varjata. Aga kuidas sa varjad midagi, mis on nii oluline ja suur osa sinust? Ja nii võtabki Gio särts ja huumor Jacki üle taas võimust  ja vennake päästab suprkangelasele omaselt olukorra.

 See on film, mis tuletab vaatajatele meelde, et inimlikkus, eluterve huumor ning julgus oma vigu tunnistada aitavad ka kõige kehvemast olukorrast väljapääsu leida.

Itaalia laste- ja noortefilmide viimaste aastate pärl.

20. sajandi keskpaiga New Yorgis toimuv biograafiline film jutustab menukirjanik J. D. Salingerist ja näitab, kuidas ta leidis inspiratsiooni, loomaks Ameerika kirjandusklassikasse kuuluvat teost „Kuristik rukkis” ning selle armastatud peategelast Holden Caulfieldi. Film heidab valgust sündmustele, mis kujundasid noort kirjanikku, ning talle mõju avaldanud inimestele, keda ta edu taga ajades kohtas – eeskätt tema kirjanikust mentorile Whit Burnettile. Juhendaja ja töökaaslaste pideva toega (ja Holdeniga alati enda kõrval) suudab Salinger elus suurimad takistused ületada – alates murtud südamest koletu sõja pikaajaliste mõjudeni. Viimaks avaldab ta romaani, mis talle kuulsust toob. Kirjandusmaastikul edu saavutamise kõrval näeme ka, kui vaevarikas võib loomeprotsess olla ning kuidas Salinger maksab oma kunsti eest väga kõrget hinda. Film keskendub kunstilise väljendamise poole püüdlemisele ja näitab, kui kaugele kire nimel minnakse, ning on samas lugu J. D. Salingeri meistriteose valmimisest.

Film räägib kuulsaimast ja samas salapäraseimast kunstnikust maailmas – tänavakunstnik Banksyst. Teda võib pidada ka Inglismaa tuntuimaks huligaaniks, kes on graffiti ja tänavakunsti massidesse toonud. Tema tööd on tuttavad kõigile ning need tööd on tihti poliitilised, provotseerivad ja ühiskonnakriitilised. Kõik need teosed ja muud trikitamised on loonud lausa uue revolutsioonilise liikumise. Film sobib vaatamiseks ka neile, kes ei ole tänavakunstiga tuttavad, sest siin tuuakse kogu tänavakunsti ajalugu ja areng kenasti vaatajateni.

Filmis kõnelevad kunstnikud, loovtöötajad ja isikud, kes Banksy’iga koos töötavad. Samuti saab näha unikaalseid arhiivikaadreid, kuidas legendaarset tänavakunsti luuakse. Mis koht on tänapäeva maailmas kunstil ja graffitil? Film on laiahaardeline ja käsitleb kõiki neid teemasid.

Banksy üks viimastest töödest on teos pühendatud võitlusele koroonaviirusega, ausutusavaldus meditsiinitöötajatele. Kunstnik kinkis selle Southamptoni haigla töötajatele jättes sinna juurde kirjakese: „Aitäh teile kõige eest, mida te teete“.

Noortepõnevik “Tagurpidi torn” räägib lastekamba suvest unises Lõuna-Eesti külas, kus ainukest lõbu pakub lihtsalt hängimine ja turnimine mahajäetud tootmiskompleksis. Seal viibimine keelatakse neile aga ära. Kamba pealik Kristjan ning tema sõbrad Ariel, Loore, Mia-Margot ja Siim otsustavad keelust üle astuda. Otsus muudab nende elu ning paneb sõbrad karmi vastasseisu. Jääbki lahendada küsimus – mis on õige ja mis on vale. Filmi keskmes on palju suureks kasvamisega seotud teemasid, näiteks kiusamine, kuulujutud, enese kehtestamine, enesekindlus, kambavaim jne.

Film vaatleb laste silmade läbi peresuhteid, moraaliküsimusi ja võimuvahekordi ning näitab, kui kaugele laimujutud laste käitumise võivad viia.

See on film millest lausa peab täiskasvanuga arutlema.

“Tagurpidi torni” stsenarist on tuntud eesti noortekirjanik Aidi Vallik (“Kuidas elad, Ann?”, “Kuhu põgenevad hinged”) ning režissöör Jaak Kilmi (“Sangarid”, “Sigade revolutsioon”, “Jõulud džunglis”).

Eesti laste ja noortefilmide klassikasse kuuluv komöödia, mis on ühelt poolt täis seiklusi, luuramist ja sõprust, kuid teisalt ka suurepärane materjal 1990-aastate elu-olu kirjeldamiseks. 

Kaunil suvepäeval märgatakse Pirita jõel hulpimas kellegi mütsi ja loodusesõber Ahven asub selle omanikku otsima. Jõekäärus leiab ta allakukkunud raketimudeli ja tuttava poisikese Tomi mõtisklemas, miks katsetus ebaõnnestus. Ahvenal on sellele oma seletus. Jõepõhjast paadiankrut hiivates leiab Tom märsi kolme vanaaegse pudeliga. Üks neist jääb Tomile, teised viib Ahven taarapunkti. Selle”boss” viskab ebastandardse pudeli prügikasti. Kildude seast tuleb välja kapsel kirjaga, mis teatab, et šifri võti on teises pudelis. Kätte tuleb saada kirjas mainitud aare, maal lambaga all paremas nurgas, mis pärineb ühest krahvilossist ja asub nüüd professor Metsa erakogus ja just sinna taarapunkti maffia suundubki.  Lahti läheb pööraselt põnev ja tõeliselt vaimukas suvine detektiiviseiklus, mille käigus tuleb päästa hinnaline ja saladusi peitev kunstiteos.

Jean-Pierre Jeunet’ ebatraditsiooniline, ikoonilise stiiliga ja väga naljakas romantiline komöödia “Amélie” (2001) oli 10 aastat kõige edukam prantsusekeelne film, millest kujunes omakorda kultusfilm ja teerajaja väga edukatele prantsuse komöödiatele, mis säilitasid oma kultuurilise eripära ning püüdsid laia publikut. Koolikinos sobib film suurepäraselt prantsuse keele ja kultuuri ning prantslatele omase elustiili illustreerimiseks.

“Amélie” kandideeris viiele Oscarile: parim originaalstsenaarium, parim produktsioon, parim operaatoritöö, parim heli ja parim võõrkeelne film.

Filmist lühidalt: Ettekandja Amélie Poulain (Audrey Tautou) üritab teda ümbritseva inimeste elu elamisväärseks teha ja aidata neid nende muredes. Kuid samal ajal näib tema enda armastus Nino Quincampoix (Mathieu Kassovitz) vastu lootusetu olema.

R. J. Palacio kirjutatud New York Timesi menukal noorteromaanil põhinev „Väike ime” jutustab August  Auggie Pullmani erakordselt inspireeriva ja südamliku loo. Auggie sündis moonutatud näoga ega saanud tavakoolis õppida, kuid kui ta kohaliku kooli 5. klassi astub, saab temast ebatavaline kangelane. Perekond, uued klassikaaslased ja kogukond üritavad leida kaastunnet ja temaga leppida ning Auggie erakordne teekond liidab nad ja tõestab, et isegi teistest erinevana sündinu võib teiste sekka sobida.

Suurepärased näitlejatööd ja armas ning südamlik sõnum, mis näitab, et igaüks on eriline.

Prantsumaa tundub esmapilgul metsanduse valdkonnas üsna marginaalse tegijana, ent mets on seal täitsa olemas ja veelgi enam, see elab läbi Eestiga väga sarnaseid intensiivistuva majandamise valulikke protsesse. Metsandus peab olema tõhus, inimest asendavad masinad, üha suuremal pinnal laiutavad monokolutuurid ja vanad teadmised ning kombed lükatakse kõrvale. Urbanistlikku eluviisi on aina raskem ühildada romantilise ettekujutusega metsaga ühes hingavast puuraidurist. Üheks äärmuseks on lageraie, aga ega kunstlikult istutatud üheliigiline mets parem ole, sest elurikkuselt meenutab ta pigem rohelist kõrbe.

“Metsade aeg” on põhjalik ja mitmetahuline film sellest küllaltki keerulisest probleemist. Ilma liigse hüsteeriata võtab ta kaasaegse metsamajanduse mudeli osadeks ning näeme, et Eestil ja Prantsusmaal on selles vallas paljuski sarnast. Sõna saavad metsavahid ja teadlased, metsaomanikud ja harvesterijuhid. “Metsade aeg” on neutraalne ja süvitsi minev uurimustöö, mis selgitab ja aitab mõista üllatavalt täpselt praegu käiva metsandusdebatti.

Vastik, aga ülivajalik film internetis varitsevatest ohtudest Tšehhi kinodes käis seda vaatamas üle 400 000 inimese – rohkem kui ühtegi dokumentaalfilmi sealses ajaloos .

Film räägib eksperimendist, mille käigus kehastuvad kolm näitlejannat netis 12-aastasteks ja kohtuvad kümne päeva jooksul…2458 perverdiga!!!

See pöörane eksperiment ei jäta kahtlust, kui ulatuslikult lokkab internetis laste seksuaalne ärakasutamine. Veel hullem, lokkab karistamatult. Vähemalt Tšehhis, kus see katse filmikaamerate ees, psühholoogide, lastekaitsjate ja juristide valvsa pilgu all, läbi viiakse. Aga et ta päris karistamatult lokata ei saaks, siis kui mäng juba liiga räpaseks kisub  ja lapsi hakatakse šantažeerima ja ähvardama, otsustavad autorid hakata ise jahti pidama. Rollid vahetuvad ja jahtijatest saavad jahitavad.

Film on soovituslik alates 12. eluaastast.

T.S. Spivet on 10-aastane imelaps, kellel on suur kirg leiutiste vastu. Ta elab Montanas koos mardikatest vaimustuva ema, kauboist isa ja 14-aastase õega, kes unistab Miss Ameerika tiitli võitmisest. Tema kaksikvend Layton sai surma õnnetuses, mille põhjustas vanemate laudas olev tulirelv ja see on valus teema kogu perele. Ühel päeval saab T.S. ootamatu telefonikõne, millest selgub, et just tema on väga erilise Bairdi autasu võitja. Poiss on kutsutud auhinna pidulikule vastuvõtmisele, kus tal tuleb esineda kõnega. Kellelegi ütlemata alustab T.S. rongireisi Washingtoni suunas.

“Imetlusväärse noore T.S. Spiveti erakordne teekond” on fantaasiaküllane ja sooja südamega tehtud film leinast, perekonnast ja kujutlusvõimest. Lugu Montanast pärit 10-aastasest imelapsest, kes lahkub kodust, et reisida üksinda läbi Ameerika, pakub tundeküllasele sisule lisaks ka tõelist visuaalset naudingut. Režissöör Jean-Pierre Jeunet on vaatajate jaoks enim tuntud selliste filmidega nagu „Amelie“, „Delicatessen“ või „Kadunud laste linn“. T.S. Spiveti lugu on aga sama leidlik kui kõik teisedki Jeunet filmid ning pakub just seda, mida sellelt mängurõõmsalt režissöörilt oodata: fantaasiaküllast lugu, kummalisi süžeepöördeid, veetlevalt ekstsentrilisi tegelasi ja tõsidust, mis on segatud sümpaatse leebe huumoriga. Kui sulle meeldisid „Amelie“ ja „Delicatessen“ ning sa naudid Wes Andersoni filme, peaksid kindlasti ka “Imetlusväärse noore T.S. Spiveti erakordset teekonda” vaatama tulema.

“Tüdruk, kes muutis ilma” (“Weathering with You”) on Jaapani praeguse aja kõige hinnatuima lavastaja Makoto Shinkai (“Your Name”, “Children Who Chase Lost Voices”) kõige uuem, rekordeid purustav film, mille Jaapan esitas Oscaritele Parima rahvusvahelise filmi kategoorias. Viimati sai sellise au osaliseks 1997. aastal samamoodi ökoloogilistele probleemidele vihjav Hayao Mizazaki film „Printsess Mononoke.“

Film räägib poisist nimega Hodoka, kes jookseb kodust minema ning leiab ennast varsti keset vihmaperioodi olevast Tokyost. Suurlinnas tutvub ta Hinaga, noore tüdrukuga, kellel tundub olevat võime muuta ilma. Looduse käiku muutmine ei tule aga ilma tagajärgedeta ning noored peavad oma seikluste käigus aru saama, kuidas loodusega harmoonias elada.

See film on lisaks visuaalselt imeilusale ja suurepärasele loole ka väga aktuaalne allegooria kliimasoojenemise teemal ning näitab, kuidas inimene oma tegevusega kliimat mõjutab ning millised tagajärjed võivad sellel olla.

Lavastaja ja stsenarist Taika Waititi värskeim film “Jänespüks Jojo”, mis võitis 2019. aasta Toronto filmifestivalil väga hinnatud publikupreemia ja lisaks napsas endale ka parima mugandatud stsenaariumi Oscari, suudab säilitada imetlusväärse tasakaalu Waititile omase huumorimeele ning filmis leiduvate tõsisemate ja ka kainestavamate stseenide vahel. Teise maailmasõja puhkemisest on möödas juba 80 aastat, aga “Jojo” lugu on vaat et relevantsem kui eales varem.

10-aastane Jojo unistab saada kõigi aegade parimaks noorhitlerlaseks, kuid kõik ei lähe nii, nagu ta lootis. Rasketel hetkedel leiab ta aga alati tuge oma kujuteldavalt sõbralt, kelleks pole ei keegi muu kui Hitler isiklikult…

Poisi – ja mõistagi ka tema koloriitse kujuteldava semu – maailm pöördub aga pahupidi hetkel, kui ta ühel pealtnäha kenal päeval avastab koletu tõsiasja, et tema ema varjab nende korteris noort juudi soost tütarlast. Olukorras, kus tema ainsaks usaldusisikuks ja nõuandjaks on idioodist füürer, kes kõigele lisaks on ka ette kujutatud, peab Jojo seisma silmitsi oma seni suhteliselt pimeda fanatismiga…

Polly on südamlik kogupere film, mis räägib tüdrukust, kes päästab sõprade abiga tsirkusest shetlandi poni. Imeline lugu sõprusest, suvine Prantsusmaa ja vahvad tegelased. Film sobib vaatamiseks kõigile looduse- ja loomasõpradele.

Peaosades Julie Gayet ja François Cluzet („1+1”). Filmi režissöör Nicolas Vanier on juba tuntud loomafilmide ekspert ja looja. Tema filmidest oli viimati Eesti kinodes „Belle ja Sebastian“.

Õed, üheksa-aastane Vega ja viieaastane Billie, lähevad isaga Norra metsadesse telkima. Oodatud retk on täis vahvaid seiklusi ja õnnelikke hetki, kuni isa kaljulõhesse kukub ja jala välja väänab.

Lõuna-Prantsusmaa pisikesse külla on saabumas talv, kui noor ja kartmatu lepatriinu Junior satub kogemata pakki, mis saadetakse kodust kaugele Kariibi merele Guadeloupesse.

Tema isal pole valikut, kui ta tahab poja päästa ning ohutult ja tervelt koju tuua. Ta peab ületama Atlandi ookeani ja astuma tundmatule maale, kus teda ootab palju üllatusi… Uues maailmas leiavad aset ebatavalised kohtumised. Kohalike lepatriinude kogukond, hüpnotiseerivad palvetajaritsikad, ebaharilikud röövikud ja ekstsentrilised krabid on vaid mõned metsikud olendid, kellega kangelased kokku puutuvad. Kuid seistes silmitsi suure ohuga, tuleb eksootilistel elukatel jõud ühendada… Külluslikku paradiisi, mida värvikad tegelased koduks kutsuvad, ähvardavad inimesed, kes tahavad saareparadiisi hotellikuurordi ehitada.

Lepatriinul ja ta pojal seisab ees uus väljakutse: nad peavad kaaslaste kodumetsa maha raiumisest päästma. Kangelastele on see paras ülesanne, kuid nad teavad, et nende uued sõbrad on neile abiks. Lisaks tulevad sõpradele teisele poole ookeani appi igat ohtu trotsivad must ämblik ja must sipelgas Mandible.

Kas tänu kujutlusvõimele ja leidlikkusele suudab unelmate tiim eraldatud keskkonna päästa?

Koguperefilm “Väikese põhjapõdra Ailo suur seiklus” toob meieni rännaku mööda Lapimaad, mis jutustab nõrgukese ja haavatava põhjapõdravasika Ailo võitlusest ellujäämise nimel metsikus looduses esimesel eluaastal. See, kuidas ta elu ja loodust avastab, on tõeline südamest tulev lugu keset Lapimaa suursugust maastikku.

Orvuks jäänud tragi tüdruk Jonna ootab, et keegi ta lapsendaks. Tal pole muid tingimusi, kui vaid teda armastataks. Kui aga vana autologu lastekodu ette veereb ja potentsiaalne ema välja ronib, on lapsed šokis – see on gorilla. Jonna kahtleb algul, kas minna kaasa suure karvase loomaga, kuid laps ja ahv harjuvad üksteisega ruttu. Kalkide ametnike skeemitamine ähvardab uue pere lahutada. Kas ema ja tütar leiavad jõudu sellele vastu seista?

Linda Hambäcki animatsioon, Frida Nilssoni raamatu “Ahvitäht” põhjal, räägib hoolimisest ja tingimusteta armastusest.

Paljudel lastel pole aimugi, kust toit nende taldrikutele tuleb. Mõned arvavad, et toidupoest või supermarketist. Hollandis on kooliaiad ühel või teisel moel olnud kooli elu osaks üle 100 aasta. Esimesed loodi XX sajandi vahetusel eesmärgiga lahendada laste vaesust ja kehva toitumist. Plaaniks oli saada lapsed õue köögivilju kasvatama ning sellega toetada ka vaesemate perede sageli nappi söögivalikut. See traditsioon kestab tänapäevani ja kuigi enamus lapsi ei kannata enam toidupuuduse all, on tervisliku toitumise tutvustamine sama asjakohane kui varemgi. Oma isiklikult 2 ruutmeetril maal õpib iga laps külvama, kasvatama ja ise endale süüa tegema – need on oskused, mis jäävad neile eluks ajaks.

Kui külvad seemne, hakkab taim kasvama. Kui viia lapsed kooliaeda, kasvavad nemad samuti.

Suur-Emajõgi moodustab võimsa veemaailma, mis varjab endas ürgset elu. Väike Aleksander Remek avastab koos filmimehest isaga selle lummava maailma saladusi. Vaataja saab isa ja poja vahendusel osa kotkaste ning kobraste, saarmaste ja siidisabade, rohunepi ning ronkade varjatud elust.

Jakob on linnalaps, kes unistab isa eeskujul arhitekti ametist. Kui isa on tööl, veedab poiss aega maju joonistades ja niisama unistades. Ühel päeval sõidab isa pikemale tööreisile ning Jakob peab veetma terve nädala oma kange iseloomuga nõo Mimi ning tolle endisest piraadist isa juures. Ootamatult selgub, et Mimi naabruskonna parki tahetakse maha võtta, et sinna asemele pilvelõhkujad ehitada. Jakob ja Mimi otsustavad üheskoos selle vastu võitlema hakata. Siis aga ilmneb, et nad vajavad kohalike koerte abi. Ja need koerad oskavad rääkida!

Filosoof Piisamrott ennustab katastroofi ja musta vihma ning Muumiorus levib kuulujutt kosmosest saabuvast ohust. Muumitroll asub koos Väikse Müü ja Sniffiga teele, et uurida, mis siis ikkagi Muumioru poole teel on. Nad suunduvad Üksildastes mägedes asuvasse observatooriumisse. Teel mägedesse kohtavad nad Nuuskmõmmikut, kes räägib neile ohust. See on komeet, mis võib tabada ükskõik mida – isegi Muumiorgu. Olles saanud teada, et komeet põrutab täiskiirusel Muumioru suunas, kiirustavad sõbrad koju tagasi, et teisi Muumioru elanikke hoiatada ja põgeneda mereäärsesse koopasse. Ühtlasi tuleb ka mägedest leitud kuldne jalavõru omanikule tagastada. Selles muumifilmis saame tuttavaks Piripoisi ja Piripiigaga, margikogujast Koduvanaga ja Sniff leiab endale päris oma kodu. Tegemist on tõelise seiklusega muumide moodi!

“Muumitroll ja Sabatäht” on 1992. samanimelise animatsiooni uuendatud, värskendatud ja tänapäeva toodud versioon, milles on puutumata jäetud kõik see, mis tegi esialgsest filmist tõelise klassika. Film toodi uuesti kinodesse 4K kvaliteedis, mis tähendab, et seda lausa peab nägema võimalikult suurelt ekraanilt.