- on hea film, mis ei alahinda noort publikut;
- on õpilasele eakohane. Filmis kasutatav loo jutustamise ja probleemide käsitlemise viis on pigem lihtsam ja vähem abstraktne, keelekasutus on korrektne ja mõistetav. Filmis käsitletavad teemad ei lähe “üle piiri” ning pakuvad turvalise filmielamuse erineva sotsiaalse taustaga lapsele/noorele.
- on ajatu. Selles käsitletavad teemad kestavad üle ajastute või filmi esteetika on meeldejääv ja pakub visuaalset naudingut.
- on pigem lühem. Arvesse tuleb võtta nii noore vaataja raskust keskenduda liiga pikka aega, koolipäeva pikkusest tulenevat ajapiirangut aga ka seda, et optimaalne filmi pikkus pakub võimaluse filmiga pikemalt töötada (töötoad, arutelud, jne)
Koolikino
Mis on Elektriteatri Koolikino?
Tartu ainus väärtfilmikino Elektriteater soovib pakkuda õpetajatele võimalust tuua koolipäevadesse vaheldust, harida noort kinopublikut ja avardada filmivaatajate maailmapilti. Seetõttu ootame õpetajaid kooligruppidega vaatama nii hetkel kinokavas linastuvaid aga ka varem kavas olnud filme.
Meie juures on võimalik vaadata pea kõiki Eestis valminud mängu- ja dokumentaalfilme.
- Kirjanduse- ja ajalootundide vürtsitamiseks pakume erinevaid kirjandusteoste ekraniseeringuid ja aja- ning eluloofilme.
- Võõrkeeletund kinos. Selleks, et kooliõpilased kuuleksid erinevaid võõrkeeli, pakume euroopa väärtfilme läbi aegade.
- Alati on kinno oodatud ka kõige noorem kinopublik, kellele pakume vahvaid anima- ja mängufilme.
Usume, et kino on suurepärane värav teadmiste maailma ja ühelt healt filmilt saadav elamus algab juba kino uksest sisse astudes ning peaks kestma veel pärast viimase lõputiitri ekraanilt kadumist. Püüame kõikide oma seanssidega säilitada mängulisuse ning pakkuda publikule pisut enamat kui ainult filmivaatamiskohta.
Eriseansid kooligruppidele toimuvad eelneval kokkuleppel päevasel ajal.
Kinopileti hind õpilastele on 4€ ja kooligruppi saatvatele õpetajatele on kinokülastus tasuta.
Olete oodatud!
Meie juures on võimalik vaadata pea kõiki Eestis valminud mängu- ja dokumentaalfilme. Vali film
Sigrid Butlers
Kooliprogramm
+372 53 315 308
Kooliprogrammi kataloogi filmide valiku põhimõtted
Kataloogifilm
- ei ole ainult õppe- või dokumentaalfilm. Esindatud võiksid olla kõik žanrid. Õppimine toimub kõige efektiivsemalt siis, kui inimesel tekib teemaga isiklik ja emotsionaalne suhe.
- näitab maailma kogu selle mitmekesisuses ning püüab avardada noore vaataja kultuurilist silmaringi jättes ruumi ka allikakriitikaks
- võimaldab luua seoseid kooli õppekavas olevate õppeainetega.
- lisaks sisule on film ka visuaalselt ilus ning pakub ekraanil vaatemängu või põnevust, et teada peaks just nimelt suurelt ekraanilt vaatama.
Miks vaadata filme kinos?
Suurelt ja võimsalt kinoekraanilt paistab kõik detailirohkem ja kõnekam, ruumiline heli asetab vaataja filmi sisse. Tunne, et oled osake samal ajal samas kohas sama emotsiooni tundvast publikust on tõeliselt võimas. Spetsiaalselt filmi vaatamiseks loodud ruumis ei ole teisi segavaid asju (kodune külmkapp) või tegevusi (võileibade meisterdamine) ja vaatajal on lihtsam ka pikaks ajaks filmile keskenduda.
Miks filmiharidus oluline on?
Johannes Lõhmus “Filmihariduse lähtekoht Eestis”
- Kuna visuaalne maailm on miski, mis on integreeritud kõigisse õppeainetesse, siis leiti, et oleks vajalik ka eraldi õppeaine loomine, mis õpetaks, mida visuaalsus tänases maailmas esindab, kuidas visuaalset maailma luua ja ennast selles keeles väljendada ning panna visuaalne väljendusoskus teiste õppeainetega koos toimima – õppeprotsesse loominguliselt rikastades.
- Filmikunst annab õpilasele mitmeid ülekantavaid oskuseid – analüüsivõime, probleemide lahendamise oskus jne. Funktsionaalse lugemisoskuse kõrval on võrdselt oluline ka audiovisuaalse materjali analüüsioskus.
- 2030. aastal on kaks tähtsat oskust: transmeedia kirjaoskus (digitaalse lugemise oskus, filmi eripärade lugemise oskus, erinevate meediakanalite mõistmine) ja üldine digitaalne pädevus. Täistekstide lugemine on raskendatud ja väheneb jaks pikalt süveneda, sellepärast saab oluliseks lugemishuvi tekitamine visuaalsete fragmentide kaudu – mänguline lähenemine koos huvi tekitamise ja selle hoidmisega.
- 21. sajandi õpioskuste õpetamiseks on film üks parimaid viise ja selleks ei peagi otseseid konkreetseid õppematerjale olema, pigem õpetama lapsi ja noori tundma ja tunnetama filmikunsti – õppima edasi andma ja teistega jagama neid tundeid, mida film vaatamise ajal tekitab. Filmiõpetus toetab ülimalt hästi kõiki võimalikke üldpädevusi, mida praegune haridussüsteem õpetama peab.
