fbpx

Koolikino

Mis on Elektriteatri Koolikino?

Tartu ainus väärtfilmikino Elektriteater soovib pakkuda õpetajatele võimalust tuua koolipäevadesse vaheldust, harida noort kinopublikut ja avardada filmivaatajate maailmapilti. Seetõttu ootame õpetajaid kooli- ja klassigruppidega filmikunsti pärlitest osa saama.

Oleme kokku pannud toreda filmikataloogi, kust on võimalik valida filme nii õpilaste vanuse kui ka erinevate õppeteemade rikastamiseks. Kataloogi leiab elektriteater.ee/koolikino

Lisaks Koolikino programmile saab meie juures vaadata nii  kinokavas olevaid aga ka varem linastunud filme. 

Film on mitmekesine loojutustamise vorm, mille kirjaoskusel on oluline koht  kaasaegse audiovisuaalse kultuuri keskel. Kino on suurepärane värav teadmiste maailma ja ühelt healt filmilt saadav elamus algab juba kino uksest sisse astudes ning peaks kestma veel pärast viimase lõputiitri ekraanilt kadumist. Püüame kõikide oma seanssidega säilitada mängulisuse ning pakkuda publikule pisut enamat kui ainult filmivaatamise kohta. Selleks saate paljude Koolikino filmidega kaasa töölehed, mille abil filmide üle arutleda. 

Elektriteatri Koolikino pakub filmi vaatamisele lisaks võimalust tellida klassile vaadatud filmi temaatikast lähtuv arutelu või töötuba.

Koolikino veebikataloogist leiate paljude Koolikino filmide juurde töölehed, mille abil filmide üle koos näiteks klassis arutleda. 

8 põhjust, miks peaks vaatamisele lisaks ka filmide üle arutlema? 

  1. Filmi üle arutledes hea seda lahti mõtestades, mõtleme ka iseenda üle. Kui arutleme filmi üle saame paremini tuttavaks nii üksteise kui ka iseendaga.
  2. Arutelu käigus õpime ennast paremini väljendama, teiste ideedega ja erinevate arvamustega arvestama ja arendame väitlus- ja suhtlemisoskusi.
  3. Õpime esitama küsimusi.
  4. Õpime mõistma autori rolli filmi tegemisel. 
  5. Õpime mõistma, et film ei ole ainult lugu, kus on erinevad tegelased ja probleemid. Lisaks neile on sama tähtis ka visuaalne keel – plaanid, kadreering, valgus, võttepaik ja heli.
  6. Arendame empaatiavõimet.
  7. Õpime mõistma, et igal vaatajal võib olla erinev suhe filmiga, mis sõltub nende vanusest, kogemustest, teadmistest. 
  8. Õpime mõistma, et film on üks eneseväljenduse viisidest. Filmikeele tundmine aitab meil oma mõtteid ja tundeid paremini väljendada, kasutades selleks mitte ainult sõnu vaid ka pilti.

Eriseansid kooligruppidele toimuvad eelneval kokkuleppel päevasel ajal.
Kinopileti hind õpilastele on 4€ ja kooligruppi saatvatele õpetajatele on kinokülastus tasuta.

Olete oodatud!

Koolikino ootab! Vali film

Sigrid Butlers
Kooliprogramm
+372 53 315 308

Kooliprogrammi kataloogi filmide valiku põhimõtted

Kataloogifilm

  • on hea film, mis ei alahinda noort publikut;
  • on õpilasele eakohane. Filmis kasutatav loo jutustamise ja probleemide käsitlemise viis on pigem lihtsam ja vähem abstraktne, keelekasutus on korrektne ja mõistetav. Filmis käsitletavad teemad ei lähe “üle piiri” ning pakuvad turvalise filmielamuse erineva sotsiaalse taustaga lapsele/noorele.
  • on ajatu. Selles käsitletavad teemad kestavad üle ajastute või filmi esteetika on meeldejääv ja pakub visuaalset naudingut.
  • on pigem lühem. Arvesse tuleb võtta nii noore vaataja raskust keskenduda liiga pikka aega, koolipäeva pikkusest tulenevat ajapiirangut aga ka seda, et optimaalne filmi pikkus pakub võimaluse filmiga pikemalt töötada (töötoad, arutelud, jne)
  • ei ole ainult õppe- või dokumentaalfilm. Esindatud võiksid olla kõik žanrid. Õppimine toimub kõige efektiivsemalt siis, kui inimesel tekib teemaga isiklik ja emotsionaalne suhe.
  • näitab maailma kogu selle mitmekesisuses ning püüab avardada noore vaataja kultuurilist silmaringi jättes ruumi ka allikakriitikaks
  • võimaldab luua seoseid kooli õppekavas olevate õppeainetega.
  • lisaks sisule on film ka visuaalselt ilus ning pakub ekraanil vaatemängu või põnevust, et teada peaks just nimelt suurelt ekraanilt vaatama.

Miks vaadata filme kinos?

Suurelt ja võimsalt kinoekraanilt paistab kõik detailirohkem ja kõnekam, ruumiline heli asetab vaataja filmi sisse. Tunne, et oled osake samal ajal samas kohas sama emotsiooni tundvast publikust on tõeliselt võimas. Spetsiaalselt filmi vaatamiseks loodud ruumis ei ole teisi segavaid asju (kodune külmkapp) või tegevusi (võileibade meisterdamine) ja vaatajal on lihtsam ka pikaks ajaks filmile keskenduda.

Aktiivõppeprogrammid

Uuri lähemalt Koolikino koordinaatorilt Sigridilt

Eelkooliealistele: Kuidas film minuga räägib?

Programm on mõeldud laste esimese kinokülastuse mõtestamiseks ja visuaalse kirjaoskuse õppimiseks. Proovime järele, kuidas multikategelane liikuma pannakse? Kuidas mõjutab filmist arusaamist heli (tummfilm ja helindatud film)? Kuidas filmi kinos näidatakse? Kuidas kinos käituda ja pärast filmist rääkida?

I-II kooliaste: Kuidas film minuga räägib?

Programm on mõeldud filmikunsti mõtestamiseks ja visuaalse kirjaoskuse ning sõnavara õppimiseks. Vaatleme filminäidete toel, kuidas filmi kadreeritakse, mis on filmimise põhiplaanid, võttenurgad ning kuidas need vaataja tundeid ja filmis kujutletu tajumist mõjutavad. Mängime praktikas ka kõik läbi. Töö käigus õpime tundma filmindusega seotud baassõnavara.

III kooliaste: Kuidas rääkida filmist?

Programm on mõeldud filmikunsti mõtestamiseks ja visuaalse kirjaoskuse ning sõnavara õppimiseks. Vaatleme Eesti anima- ja mängufilmidest pärit näidete toel, kuidas filmi kadreeritakse, mis on filmimise põhiplaanid, võttenurgad. Vaatleme ja arutleme, kuidas need mõjutavad vaataja arusaamist filmist. Räägime filmitegemise etappidest ja sellest, kes on kes filmi tegemise juures. Mängime praktiliste harjutuste ja rollimängu kaudu ka kõik läbi. Praktilise filmimise käigus õpime tundma ja kasutama filmindusega seotud sõnavara.

Gümnaasium: Kui kirjandusest saab film…

Õppeprogramm käsitleb filmi kui kunstilist väljendusvahendit, avades filmikunsti telgitaguseid ning käsitledes põhjalikumalt selle tehnilisi iseärasusi, filmikeelt ja kujutamisvõimalusi. Ühtlasi kõrvutatakse filmi kirjandusega ning käsitletakse kirjanduse ja filmi suurimat kokkupuuteala – ekraniseeringuid.