Ma kirjutasin kogemata raamatu

„Õnnelik olla on ohtlik, aga siiski hea tunne.” Selle tarkuseni jõudmiseks peab aga hästi palju jutustama, või vähemalt üritama. Lugu on aga keeruline loom, ei lase ennast niisama lihtsalt jutustada, eriti kui kirjanikuhakatisest jutustaja on teismeline tüdruk, kes kaotas hiljuti ema. Õnneks on tal aga abistajaid nagu igas heas muinasjutus, ja kõik nad lisavad midagi jutu ja kangelase kujunemisele, nii et pole ime, et lõppude lõpuks loksub kõik paika nii elus kui ka loos, ja kogemata saab isegi raamat valmis.

Hollandi kirjaniku Annet Huizingi romaani järgi valminud koguperefilm on jutt jutustamisest ja imede imelikkusest.