Minu pere ja muud klounid

Abielupaar Haide ja Toomas on näitlejad. Neil on palju fänne ja oma teatrimaja. 20 aastaga on nad jõudnud omaloodud tegelaskujudega – klounipaar Piip ja Tuut – Eesti perede südameisse. Aga ka klounidel on lapsed.

Vanem tütar Emma astub oma vanemate jälgedes ning tegeleb pühendunult teatriga. Kodus on ta pidanud tihti kandma emarolli, hoolitsedes noorema venna ja õe eest. Siim armastab üle kõige filme ja legosid, kuid autism ei lase tal iseseisvat teismeliseelu elada. Temaga hakkama saamine nõuab kogu perelt tõelist žongleerimisoskust. Anni sooviks väga, et nende vanematel oleks normaalne töö ja ta saaks endale päris oma lemmiklooma lubada.

Oma ameti tõttu on vanemad sageli kodust ära ning lapsed peavad pere pisikeses kahetoalises korteris ise hakkama saama. Iga kord, kui tuleb taas minna tegema tööd, mida Haide ja Toomas armastavad – tõmmata selga kostüüm, maalida nägu pähe ning astuda lavale, et rõõmustada publikut – kasvab ühtlasi ka süütunne kaotatud aja pärast ning hirm läbipõlemise ees.

Kuidas kindlustada oma lastele tulevik, ülal pidada oma teatrimaja ja teha seda kõike koos? See on lugu särast silmades ja pisaratest põskedel, mis puudutab igat perekonda.