Nipernaadi

Kodumaine muretu rännumees. 

Toomas Nipernaadil ei ole põhjamaises suves rännates sihti, ta läheb, kuhu tee viib. Kõik teed viivad teda inimeste juurde, kellele tundub, et nende elu on ette määratud ja et seda tuleb võtta kui paratamatust - kuni kohtavad Nipernaadit, seda luiskelugude jutustajat ja inimeste hullutajat. Ta sammudel pole sihti, samas tundub ta igal pool kohal olevat. Ta lubab igaühele õnne, armastust ja iseennast, ja ainus, mida keegi ei saa, on just tema ise, Nipernaadi.  

August Gailiti armastatud romaani "Toomas Nipernaadi" (1928) ainetel valminud film jälgib üht rahutu hingega meest tema seiklusterohkel teekonnal läbi põhjamaise suve ja sügise kuni varatalvesse välja. „Nipernaadi“ juures tegutses Eesti filmiajaloo üks loomingulisemaid kooslusi - lisaks režissöör Kiisale stsenarist Juhan Viiding, operaator Jüri Sillart, helilooja ja kunstnik Tõnu Virve. Ning loomulikult nimiosalist kehastanud Tõnu Kark, kes oli siis tõusnud kodumaise filmi esinäitlejaks. Tulemuseks oli Eesti filmikunsti üks meeldejäävamaid linateoseid.

 „Kui peaks tekkima tunne, et ühiskondlik väärtuspakett soosib liigselt alalhoidlikku elu, varanduse järkjärgulist kasvatamist ja abielu kirikhärraga, kes kunagi ei naerata, siis võib alati pöörduda Nipernaadi poole ja minna otsima unistust paremast maailmast, kuigi, nagu ütleb Nipernaadi kohta Rein Veidemann, räägib see lugu „tegeliku ja unistuste maailma, olemasoleva, võimaliku ja võimatu ühitamiskatsete paratamatust luhtumisest“, kirjutab filmi kohta Tristan Priimägi.

Kuidas film sündis ja milline oli Kaljo Kiisk inimese ja loojana, sellest vestleme peale filmi Tiina Lokiga.