Viimsel hingetõmbel

NB! Kõik Tartuffi seansid on tasuta, ilma istekohtade ette broneerimiseta. 

Prantsuse uue laine kõige monumentaalsem teos inspireeris ka teisi „Cahiers du Cinema“ kriitikuid filme looma ja mõjutas tugevalt Ameerika režissööre nagu Brian de Palma, Martin Scorsese, Mike Nichols, Arthur Penn ja Dennis Hopper. Godard lihtsalt järgis nõuannet lühendada film kolmelt tunnilt 90 minutini, leiutades samal ajal juhuslikult *jump cut*’i. Raoul Coutard’i uuenduslik käsikaamera kasutamine on levinud paljude filmitegijate seas veel praegugi. Jean-Paul Belmondo sai läbimurde rolli jaoks loa improviseerida – Godard kirjutas dialoogi niikuinii kohapeal, et tagada spontaansus ja loomulikkus. 

Filmi lihtne lugu töötab selle kasuks. Pariisi pisisuli Michel jumaldab Humphrey Bogartit ja matkib tema žeste. Ta usub ekslikult, et ta on lahe ja kõva kutt, aga läheb ähmi täis, kui Marseille’st relva leiab. Pärast autovargust laseb ta impulsiivselt maha politseiniku ja põgeneb Pariisi, kus ta peidab end ameerika ajakirjaniku Patricia korteris. Seal sepitseb Michel järjekordset plaani, kuidas saada raha koos Itaaliasse põgenemiseks, kuid Patricial on kogu asja osas kahtlusi.