Üks ja kaks

Jiani perekond elab Taipeis mugavat keskklassi elu, kuni ühel hetkel tabab neid ootamatu seik, mis igapäeva harmooniat kõigutab. Aga ainult natuke. Ema otsustab kodunt eneseotsingutele lahkuda, Isa NJ vihkab oma tööd ja mõtleb käestlastud esimese armastatu peale, teismeline tütar Ting-Ting satub keerulisse armukolmnurka ning tema väike vend Yang-Yang otsib vastuseid küsimustele, millega keegi teda aidata ei oska. 

Kolm generatsiooni elavad koos ja on üksteisega tihedalt seotud, kuid ometi on kõik pereliikmed oma muredega üksi. Isegi Yang-Yang, rõõmsameelne pesamuna, kannab oma südames raskeid muremõtteid. 

"Yi Yi" on oma olemuselt lihtne film, mis jälgib üht perekonda nende olmelistes tegevustes. Aga ometi suudab see vaataja endasse nii sügavale tõmmata, et tunneme end samuti Jiani pereliikmetena. Edward Yangi viimaseks jäänud film on õrn ja melanhoolne sissevaade inimeste tunnetesse. Režissöör on meisterlikult peitnud suured elu üle juurdlevad küsimused ja hirmud elulistesse ja tavalistesse olukordadesse

"Yi Yi" valis oma filmiks kinotöötaja Kristiina, kes nägi seda esimest korda Bologna filmifestivalil. Kui tavaliselt pole festivalide ajal keeruline mitut filmi üksteise otsa vaadata, siis hommikul esimesel seansil nähtud "Yi Yi" osutus filmiks, mida PEAB seedima. Välja müüdud kinosaalis vaatas publik kolmetunnist filmi hiirvaikuses ning lõputiitrite ajal oli vesistamist ja luristamist kuulda igal pool enda ümber. Saalist väljudes olid kõik inimesed nutetud silmadega ja Kristiina soovis kogu südamest, et ta saaks nüüd filmivaatamisest kolm vaba päeva, et nähtu üle mõelda.