Valgus Koordis
Kas parim Eesti komöödia? See täie tõsidusega tehtud üdini propagandistlik film oleks justkui kirjutamata peatükk Andrus Kivirähki Ivan Orava seiklustest. Hans Leberechti samanimelisel jutustusel põhineva loo sündmused leiavad aset Teise maailmasõja järgses Eesti külas, kus toimub maa eraldamine uusmaasaajatele. Georg Otsa kehastatud endine sõjamees Paul Runge naaseb kodukülla Koordisse, kus temast saab uue nõukogude elu eest võitleja. Ja võidelda on sel pöördelisel ajal vaja palju: külas käärib klassiviha ning võitlus Koordi töötavate talupoegade ja kulakute vahel keeb. Lõpuks süüdatakse koguni Runge majapidamine. Kulakute ja teiste rahvavaenuliste elementide salasepitsused mõistagi paljastatakse. Aga mitte üksipäini tegutsedes, vaid ikka kollektiivis. Filmi epiloogis näeme, kuidas elu on paari aastaga nagu nõiaväel tundmatuseni muutunud ning koordilased laulavad-tantsivad rahvariietes suurel rõõmupeol ümber kolhoosi purskkaevu au ja kiitust Jossif Stalinile enesele.
Film järgib ameerika linalugude arhetüüpset mustrit: inimesed loovad elu keset soid nagu kauboid preeriates ja hea võidab kurja. Filmile kirjutatud muusika osutus populaarseks ning 1955. aastal lavastati “Valgus Koordis” põhjal isegi ooper. Stalinistliku propaganda musternäidis väärib vaatamist juba seetõttu, et tegemist oli esimese Eesti värvifilmiga, aga ka seetõttu, et siin tegi oma esimese filmirolli tõusev täht Georg Ots.
Filmile eelneb jutuajamine ajaloolase David Vsevioviga, vestlust suunab kuraator Siim Angerpikk.
