fbpx

Antoine Doineli seiklused

28. mail täitub legendaarsel näitlejal Jean-Pierre Leaud’l 80. eluaasta. Leaud’d võib pidada mitte pelgalt prantsuse, vaid maailmamastaabis oluliseks näitlejaks. Oma 65-aastase karjääri jooksul on ta teinud koostööd mitmete rahvusvaheliselt hinnatud kineastidega nagu Jean-Luc Godard, Agnes Varda, Pier Paolo Pasolini, Bernardo Bertolucci, Jerzy Skolimowski ja Aki Kaurismäki. Tema tööd on hinnatud nii Prantsuse filmiauhinna Cesariga, Berliini filmifestivali Hõbekaruga, Rahvusvahelise Filmikriitikute Ühingu auhinna kui ka elutööpreemiaga Cannes’i filmifestivalil.

Leaud’ panust filmikunsti ei ole võimalik taandada pelgalt ühele rollile, ent vaieldamatult on ta maailmale tuntud eeskätt Antoine Doinelina. 65 aastat tagasi tutvustas Francois Truffaut oma režiidebüüdiga “400 lööki” maailmale autobiograafiliste sugemetega Doineli tegelaskuju, raputades sellega korralikult filmimaailma. Truffaut’l õnnestus põimida Doineli nii isiklikud kui ka üldinimlikud läbielamised ja kogemused, luues seeläbi ühtaegu unikaalse ja ajatu tegelase.

14-aastane Doinel jäi aga oma loojat kummitama, Truffaut soovis tema elu ja käekäiku edasi uurida. Järgneva kahekümne aasta jooksul sai maailm näha Doineli sirgumas mässumeelsest poisikesest eluterve lapselikkuse säilitanud isaks. Niivõrd suure ajalise mõõtmega projekt on tänaseni filmiajaloos äärmiselt haruldane ning terve Doineli pentaloogia linastamine haruldasem veelgi.

Tuues vaatajate ette erakordse sündmusena kogu Doineli pentaloogia tähistame ühtaegu nii Francois Truffaut’ hinnatud ja auhinnatud filmiloomingut, Jean-Pierre Leaud’ juubelit ja hiilgavat karjääri, ning pakume erinevatele põlvkondadele avastamise, äratundmise ning taasleidmise rõõmu. Leaud kuulub näitlejate ja kineastide põlvkonda, kellest suurem osa leiab tänaseks meenutamist kas manala teed mineku või surma-aastapäeva puhul. On väga haruldane, et saame veel tähistada mõne taolise inimese loomingut tema eluajal.

Filmiprogrammis linastuvad “400 lööki” (1959), “Antoine ja Colette” (1962) + “Varastatud suudlused” (1968), “Perekonnaring” (1970) ning “Käestlibisev armastus” (1979).