Mister X ja samurai

1920. aasta kevadel sündisid Euraasia eri otstes, teineteisest enam kui 6000 kilomeetri kaugusel kaks poisslast, kelle saatuseks oli saada artistideks, keda armastasid ja jumaldasid miljonid. 21. märtsil tuli Petrogradis, Nõukogude Venemaal ilmale Georg Ots ja 1. aprillil sündis Qingdaos, Hiinas Toshiro Mifune. 100 aasta möödumise puhul mõlema sünnist soovib Tartu Elektriteater tuua ekraanile valitud linatööd mõlema mehe loometeelt.

Miks panna ühisesse programmi need kaks meest, kelle elu- ja loometeed on nii erinevad? Ehk sellepärast, et on ka ühist – mõlemad mehed sündisid kodumaast eemal ning nende saatuse kujunemisel mängis olulist rolli Teine maailmasõda, mis viis mehed juhuse kaudu kunstide juurde. Kindlasti aga seetõttu, et mõlema roll oma riigi viimisel laia maailma on märkimisväärne.

Eesti tuntuim laulja Georg Ots (1920 –1975) sündis Petrogradis ja õppis pärast Tallinna Prantsuse Lütseumi lõpetamist Tondi sõjakoolis ning teenis lühikest aega Eesti merejõududes. Ta jõudis astuda Tallinna Polütehnilisse Instituuti, et saada inseneriks. Õpingutele tegi aga lõpu Teise maailmasõja algus ning Punaarmeesse värbamine. Noormees avastas end muusikuna sõjapäevil Jaroslavlis. Sõja järel algasid õpingud Tallinna konservatooriumis. Pärast kooli lõpetamist sai Georg Otsast Estonia teatri hinnatuim solist. Erakordne anne ja pühendumus tegid temast tähe vähemalt ühel kuuendikul planeedist. Muusikalavade kõrval jõudis ta oma annet avada ka kinolinal.

Toshiro Mifune sündis Jaapani misjonäride pojana Hiinas ning jõudis kodumaale alles 21-aastaselt, kui ta värvati 1939. aastal keiserlikku sõjaväkke ning kus ta teenis Teise maailmasõja ajal aerofotograafia üksuses. Kui sõbrad saatsid ta foto ja avalduse Toho stuudio “uute nägude” talendikonkursile, osales ta proovivõtetel ning osutus üheks valituks enam kui 4000 kandidaadi seast. Mees, kes ei soovinud saada näitlejaks, mängis kokku 126 filmis ja temast sai rahvusvaheliselt tuntuim Jaapani filminäitleja.

Georg Otsa filmirollide nimekiri ei ole pikk, ent sisaldab siiski üht-teist tähelepanuväärset. Tänaseks selgelt propagandafilmina käsitletav “Valgus koordis” (1951) oli Eesti esimene värvifilm. Operettfilm “Mister X” (1958) tegi Georg Otsa tuntuks üle terve suure Nõukogude Liidu. Temast sai n-ö ajastu nägu. Tuntud ooperilavastaja Dmitri Bertmani on öelnud: “Iga nõukogude ajal elanud inimese jaoks on Georg Ots veetleva näitleja võrdkuju, kellesse armusid kõik pealtvaatajad, kohe ja igaveseks.” Jaan Krossi suurteos “Kolme katku vahel” ei oleks võib-olla ilmavalgust näinudki, kui poleks olnud pakkumist kirjutada Eesti ajaloo aineline filmistsenaarium. Virve Aruoja film valmis 1970. aastal ja et peaosa valiti mängima just Georg Ots, näitab tema võimekust draamanäitlejana.

Toshiro Mifune koostöö režissöör Akira Kurosawaga oli filmiajaloo kõige viljakamaid kooslusi, mille tulemusena sündis ridamisi filmiklassikasse jäänud teoseid. Mifune mängis ühtekokku 16 Kurosawa filmis. Kurosawa jaoks kehastas ta annet, milletaolist Jaapani kino ei olnud varem näinud. Kurosawa pikaaegse assistendi Teruyo Nogami sõnul poleks ilma Mifuneta paljud Kurosawa filmid teoks saanudki. “Ämblikuvõrguloss” viib klassikalise Euroopa tragöödia (Shakespeare’i “Macbeth”) kokku no-teatri elementidega, luues ainulaadse ja unustamatu teose. Seda peetakse parimate Shakespeare’i ekraniseeringute hulka kuuluvaks, samal ajal on tegemist täiemõõdulise samuraifilmiga. „Rashomon“ kuulub kinoajaloo olulisemate linateoste hulka, mis on avaldanud aastakümnete jooksul mõju lugematutele hiljem tehtud filmidele. Pärast Veneetsia filmifestivalil võitmist avas „Rashomon“ tee läände ka teistele Jaapani filmitegijatele ning Aasia kinokunstile laiemalt. „Punane päike“ pärineb aga ajast, mil samuraifilmide populaarsus oli oma lae saavutanud ning ka läänemaised kommertsfilmid püüdsid muljetavaldavaid jaapani sõdalasi enda toodangusse lõimida. 1971. aastal esimese Bondi režissööri tehtud vestern, milles kohtuvad Metsiku Lääne püstolikangelased ja Jaapani samurai, kõlab esmapilgul absurdselt, ent mõjub üllatavalt veenvalt. Toshiro Mifune oli seejuures üks esimesi filmi kinnitatud osalisi. Filmides näeme Mifune kehastuses kolme üsna erinevat samuraikultuuri esindajat – võimuiha tõttu mõrvateele asunud klannipealikku, kirglikku ja hullumeelset teeröövlit ning kaduvat eetikat ja väärtusi kandvat meelekindlat ihukaitsjat. Ükski neist filmidest poleks sellisena sündinud ilma Toshiro Mifune jõulise andeta.

Kõigi filmiprogrammis linastuvate filmide menule aitasid selgelt kaasa noored, andekad ja hea väljanägemisega Georg Ots ja Toshiro Mifune, kes andsid sedakaudu oma näo mitte ainult neile tegelastele, vaid ka oma ajastule. See on kaalukas põhjus, miks neid ikka jälle suurelt ekraanilt vaadata.