Marmormees

Andrzej Wajda (1926–2016) oli Poola filmi suurkuju ja oma põlvkonna tuntumaid Euroopa filmiloojaid. Tänavu möödub tema sünnist 100 aastat. Tema ligi 60 filmi viisid Poola ajaloo rahvusvahelise publikuni ning pälvisid tunnustust maailma olulisematel filmifestivalidel. Wajda filmides peegelduvad suured ajaloolised sündmused - sõda, kaotused, võim ja vastupanu – alati inimlikus mõõtkavas. Ehk on tema viis ajaloole otsa vaadata õpetlik ka meile?

Retrospektiivi lõpetab “Marmormees”, mille The New York Times omal ajal Poola “Kodanik Kane’iks” kuulutas.

„Marmormees“ jälgib noort filmitegijat Agnieszkad, kes kaevub üha sügavamale stalinistliku propaganda maailma, püüdes teha dokumentaalfilmi Mateusz Birkutist – müürsepast, keda viiekümnendatel ülistati kui töökangelast, kuid kes on nüüdseks kadunud anonüümsusse. Film jutustab loo stahhaanovlasest, kellest totalitaarne režiim vormis üliinimese ja kelle seesama riigikord hävitas lõpuks vaimselt ja füüsiliselt.

Kui Agnieszka avastab Birkuti hämmastava põlu alla sattumise tegelikud põhjused, loob Wajda oma kõige jõulisema käsitluse kino ja poliitilise võimu kokkupuutepunktist. Agnieszka visale aususele seab ta vastukaaluks osavalt taasloodud ja manipuleeritud ringvaatefilmid ning stalinismiaegsed intervjuud, mis kujutavad Birkuti väidetavat osalust Nowa Huta ehitamisel – see oli tohutu elamurajoon Krakówi idaosas, mis sümboliseeris sotsialistliku riigi tootlikku võimekust.

„Marmormees“ on keerukas film, mille tähenduskiht on aastakümnete möödudes ainult süvenenud. See“ on omamoodi ajalootund, peegeldades Poola kunstnike heitlikke tegutsemisvõimalusi sõjajärgsetel aastakümnetel: viiekümnendate karmist stalinismist seitsmekümnendate sulamiseni ning sealt edasi kaheksakümnendate autoritaarsuse taastulekuni. Film näitas, kui halvasti koheldi selliseid töölisi nagu Birkut riigi poolt, mis pidi ometi seisma nende huvide eest. Aastal 1977 loodud mängufilmi näitamine oli Nõukogude Liidus keelatud. Sellest hoolimata kandis linateos tähtsat rolli “Solidarnosti” taassünnil ja Ida-Euroopa diktatuurist vabanemisel.

1981. aastal tegi A. Wajda oma filmile samuti kõrgelt hinnatud järje "Raudmees". Nendes kahes filmis on ühe maa ja rahva elu pöördelisi sündmusi suudetud esitada sedavõrd täpselt, üldistavalt ja jõuliselt. Olles küll lavastuslikud, mõjuvad need pigem dokumentaalteostena oma ajast. Esimest korda näidati neid filme Eestis 1990-ndal aastal.

Retrospektiivile on võimalik osta nii üksikpileteid, kui ka kuut pääset sisaldav pass.

Filmiprogramm toimub koostöös Poola Suursaatkonnaga.