Niagara

Polly (Jean Peters) ja Ray Cutler (Max Showalter) saabuvad Niagara joa juurde mesinädalaid veetma. Kuurortis saavad nad tuttavaks Rose Loomise (Marilyn Monroe) ja tema närvilise, masendunud abikaasa George’iga (Joseph Cotten). Polly hakkab peagi kahtlustama, et edev Rose otsib seltsi mujalt kui oma abikaasa juurest. Kuigi Ray arvab, et Polly kahtlustel pole alust, tulevad Rose’i ja George’i saladused peagi ilmsiks ning puhkus idüllilises Niagara looduses võtab hoopis pingelisema pöörde. 

“Niagara” oli esimene kolmest Monroe’ suurest rollist 1953. aastal, mis täielikult kinnistasid tema staatuse seksisümboli ja filmistaarina. “Niagara” valmides kujunes lõplikult välja ka Monroe’ ikooniline välimus: tumedad kulmukaared, läikivad punased huuled ning joonistatud sünnimärk. 

Monroe’ roll femme fatale Rose Loomisena oli toona polariseeriv. Film paelus publikut ning New York Timesi arvustuses kirjutas filmikriitik Abraham Weiler: “20th Century-Fox on ilmselgelt kõrvale vaadanud tõsiasjast, et juba on olemas seitse maailmaimet ning on avastanud kaks uut ja neid “Niagaras” Technicoloriga veelgi paremaks teinud. Filmitegijad on võtnud viimast joa ja seda ümbritseva looduse suursugususest ning sama on nad teinud ka Marilyn Monroe’ga.”  Rose’i tegelaskuju oli aga enneolematult erootiline, mistõttu konservatiivsemad liikumised pidasid filmi ja Monroe’ rollisooritust päris skandaalseks - rääkimata sellest, et filmi turundus tugines pea täielikult Monroe’ seksapiili reklaamimisele.