Ära puutu mind

50. eluaastates Laural on paaniline hirm füüsilise kontakti ees. Üle kõige igatseb ta lähedust, ise puudutada ja puudutatud saada, sellest naudingut tunda. Koos teiste selle filmi kangelastega lubab ta kaameral tungida oma hirmude sisse, olla saatjaks emotsionaalsel ja kohati ootamatutele radadele põikaval teekonnal, mille eesmärk on vabaneda kehasse ladestunud psüühilistest traumadest, laiemalt aga kõigist ühiskonna poolt seksuaalsusele seatud piirangutest ja tabudest, ka kehade objektistamisest tulenevast süüst. „Ütle, kuidas sind on armastatud, ja ma ütlen, kuidas armastad sina,” ütleb filmi autor Adina Pintilie ise.

Linateos rikub julgelt mängu- ja dokumentaalfilmi piiri, osa väga erilisi tegelasi mängib iseennast. Alastusega ei koonerdata. Kuuleme legendaarset Einstürzende Neubautenit. Berliini filmifestivalil võideti Kuldkaru. Ja kriitikud vaidlevad. „Talumatult halb,” ütlevad ühed. „Silmatorkavalt hea,” väidavad teised. Nii ebatavalist filmi peab ju oma silmaga nägema?