Belfast

Paar aastat pärast seda, kui Alfonso Cuaron tuli lagedale oma autobiograafiliste sugemetega ja ülimalt nostalgilise must-valge linalooga “Roma”, toob Põhja-Iirimaa pealinnas üles kasvanud teeneline Shakespeare’i populariseerija Kenneth Branagh kinoekraanidele autpobiograafiliste sugemetega ja ülimalt nostalgilise must-valge linaloo pealkirjaga “Belfast”.

Branagh’ südamlik üleskasvamislugu paiskab vaataja keset 1960ndate rahutuid aegu Belfasti tänavatel, kus igal õhtul kodu poole suundudes pidid igal tänavanurgal tõestama, kas olid protestant või katoliiklane, kas olid oma või olid omadele võõras. Selles keerulises labürindis püüabki oma õiget teed leida väike Buddy, kuid selle navigeerimise muudab omalt poolt keerukamaks tema töölisklassi kuuluva pere igapäevased mured, ema-isa pinna all podisevad suhteprobleemid ning samuti tänavatel pulbitsev vägivald. Buddy unistab glamuursest ja muretust tulevikust, mis teda ümbritsevatest rahutustest eemale viiks, kuid senikaua pakuvad talle omalt poolt tuge ja lohutust tema karismaatilised vanemad (Dornan ja Balfe) ning muhedaid elutarkusi otsekui varrukast puistavad vanavanemad (Dench ja Hinds).

“Belfast” pälvis 94. Ameerika filmiakadeemia auhindade jagamisel parima originaalstsenaariumi Oscari.