Dostojevski reisid

1862. aastal reisis Fjodor Dostojevski läbi Lääne-Euroopa. 1990. aastate alguses teeb sama reisi läbi tema lapselapselaps, trammijuht Dmitri, kes suundub Peterburist Berliini ja Londonisse, et pidada loenguid kuulsast esiisast. Dmitri tegelikuks eesmärgiks on aga koguda piisavalt raha, et osta endale kasutatud Mercedes.

Dmitri kutsuvad Saksmaale sealse Dostojevski Ühingu liikmed. Tal palutakse pidada rida loenguid oma vanavanaisast. Ta teab oma kuulsast esivanemast vähe ning ta ainus ambitsioon on teenida piisavalt raha, et endale auto osta. Film sõnumit vürtsitavad koomilisevõitu stseenid, nagu Dmitri WC-potil istudes kirjutamas loengut Fjodor Dostojevskist ning mõtisklemas samal ajal selle üle, kas saadud rahast piisab auto ostmiseks. Ta tunneb endal oma esiisa staatuse raskust. Kõik ootavad, et ta oleks samasugune prohvet, milliseks peeti Fjodorit. Film segab tõelust väljamõeldu ja lavastatuga ning tulemuseks on võluv segapuder, mis näitab kuidas Ida ja Lääs omavahel kuigi hästi ei sobitu.

„Dostojevski reisid“ peegeldab üht lähiajaloo markantseimat perioodi – Berliini müüri langemise järgset aega. Filmi tooni häälestavad paika Nõukogude Liidu lagunemine ja Venemaa pöördumine kapitalismi. Dmitri ihalus materiaalsete väärtuste järgi sümboliseerib Venemaa ihalust kontaktide järele Läänega ning kõige selle järele, mida Läänel pakkuda on.

Film sai 1992. aastal Euroopa Filmiakadeemia eriauhinna.