Emme

Kanada imelapse Xavier Dolani Cannes’is pärjatud viies täispikk mängufilm “Emme” on emotsionaalsest energiast ohtlikult pakatav tragikomöödia.

Peadpööritavalt lärmaka, sooja huumoriga vürtsitatud ja äärmiselt minimalistliku süžeega meistriteose kolm peategelast maadlevad igaüks oma isikliku närvivapustuse eri staadiumiga.  Raskekujulist ADHD põdev ja ebastabiilset raketti meenutav teismeline Steve, tema pigem õe ja kohati ka tüdruksõbrana käituv ebakonventsionaalne ja täiesti vastutustundetu ema ning nende kompleksides vaevlev kooliõpetajast naabriproua.

Turbokiirusel keerutaval elukarusselil surmasõlmesid sooritav trio pusib siiralt ja oskamatult õilsa eesmärgi nimel tõestamaks, et emaarmastus on võimsaim kõigest ja suudab taltsutada ka kõige metsikuma teismelise.

Visuaalselt vapustav, tunnetest ülevoolav ja hingepõhjani liigutav – need ei ole Dolani filmi puhul liialdatud kirjeldused, vaid annavad üsna täpse ülevaate hinges valitsevast emotsioonide virvarrist, millega vaataja saalist lahkub. Puperdav süda on garanteeritud.