Hõbedasel planeedil

EST

Tere tulemast Jumalast hüljatud maailma, kus valitsevad karjed, kiviklibu ning hullumeelne filosofeerimine! „Hõbedasel planeedil” on tõeline maiuspala nõudlikule maitsele, kusjuures vapustavad on nii filmi süžee kui tegemislugu.

Süžee rullub lahti, kui grupp kosmonaute lahkub Maalt, et ehitada üles uus, parem maailm. Missioon ebaõnnestub. Hiljem saadetakse Maalt ka teine ekspeditsioon ja me jälgime Marekut, keda kohalikud tervitavad kui jumalat. Uues ühiskonnas kanduvad Mareku kannatused üksikisikult üle kollektiivseteks. Lind-koletiste šernide poolt vallutatud maailmas saab Marekust juhifiguur, vabastaja, messias.

Filmi võtteperiood on saanud legendiks ning selle keerdkäikude lahkamisele saaks pühendada terveid konverentse. Korra juba Poolast pagendatud, (oma julge filmi „Diabeł” (1972) tegemise eest) kutsus kommunistlik valitsus Andrzej Żuławski kodumaale tagasi, kui nähti, et ta lööb läänes režissöörina laineid. Saanud Poolas teise võimaluse ja võrdlemisi piiramatud ressursid, alustas Żuławski oma suurprojekti „Hõbedasel planeedil”. Film põhineb tema vanaonu Jerzy Żuławski Kuu-triloogial, mille võimalik, et esimene tõlge maailmas ilmus järjejutuna aastatel 1908–09 Eestis väljaandes Lõbu ja Teadus.

Filmivõtted said alguse 1976. aastal ning toimusid muuhulgas Läänemere randadel, Gobi kõrbes Mongoolias, Kaukasusel, Krimmis ning sügaval maa all Wieliczka soolakaevanduses, kus metaangaasi tõttu plahvatusohtlikes tingimustes tuli kasutada eriotstarbelisi tehnilisi lahendusi. Filmi võtteperiood oli ühest küljest väestav ja imetabane põgenemine nõukaaja tühjade poelettidega argireaalsusest, teisalt sai aga kuid väldanud võtteperioodist keset pidevalt muutuvat käsikirja, külma ning ootamist lõpuks omaette õudusunenägu. Ühel hetkel keelati aga filmi tegemine võimude poolt üleöö ära. Materjal jäi riiulitele seisma ning Żuławski saadeti taas Poolast pagendusse.

Film ei saanud kunagi valmis, kuid mingi lõpu see siiski sai, kui aastal 1986 pani Żuławski kokku ülejäänud 20% filmist. 70ndatel filmitud materjalile lisati kaadrid kaasaegse Poola tänavatest. Neid saadab režissööri jutustus sellest, mis filmis ühe või teise koha peal juhtuma oleks pidanud. 1988. aasta Cannes’i filmifestivalil võeti film vastu kui rikutud meistriteos ning tänu 2016. aasta restaureeritud versioonile saame nüüd ka Elektriteatris tutvuda selle üleelusuuruse šedöövriga.

Filmi juhatab sisse ulmeuurija Paweł Frelik. Sissejuhatus on inglise keeles. Peale filmi vestleb Frelikuga filmikriitik Tristan Priimägi. Loodetavasti seletatakse lahti, mida kuradit me just vaatasime.

„Hõbedasel planeedil” jõuab kinolinale tänu Poola Vabariigi Suursaatkonnale Tallinnas.

ENG

Welcome to a world forsaken by God, where screams, gravel, and mad philosophising reign! “On the Silver Globe” is a true delight for the discerning palate, with both the film’s plot and its production story being staggering in their own ways.

The plot unfolds as a group of cosmonauts leaves Earth to build a new, better world. The mission fails. Later, a second expedition is sent from Earth, and we follow Marek, who the locals welcome as a god. In the new society, Marek’s sufferings are transferred from individual to collective. In a world conquered by bird-monsters called sherns, Marek becomes a figurehead, a liberator, a messiah.

The filming period has become legendary, and dissecting its twists and turns could fill entire conferences. Andrzej Żuławski, once exiled from Poland (for his bold film “The Devil” (1972)), was called back by the communist government when they saw his success as a director in the West. Given a second chance in Poland and relatively unlimited resources, Żuławski embarked on making his magnum opus, “On the Silver Globe.” The film is based on his great-uncle Jerzy Żuławski’s Lunar Trilogy, possibly the first translation of which in the world was published in Estonia as a serial in the publication “Lõbu ja Teadus” between 1908–09.

Filming began in 1976 and took place, among other locations, on the shores of the Baltic Sea, in the Gobi Desert of Mongolia, in the Caucasus, in Crimea, and deep underground in the Wieliczka salt mine, where special technical solutions had to be used due to the explosive conditions caused by methane gas. The filming period was on one hand exhilarating and wonderful escapism from the mundane reality of empty store shelves in the Soviet era, but on the other hand, the months-long shooting period amidst constantly changing scripts, cold, and waiting eventually turned into a nightmare. At one point, the film production was abruptly banned by the authorities overnight. The material was shelved, and Żuławski was sent into exile from Poland once again.

The film was never completed, but it did receive some sort of conclusion when in 1986, Żuławski compiled the remaining 20% of the film. Footage shot in the 1970s was supplemented with scenes from modern Polish streets. These are accompanied by the director’s narration of what should have happened at one place or another in the film. The film was received at the Cannes Film Festival in 1988 as a damaged masterpiece, and thanks to the restored version in 2016, we can now witness this monumental work at Elektriteater.

The film will be introduced by science fiction researcher Paweł Frelik. The introduction will be given in English. Following the film, there will be a discussion between Frelik and Estonian film critic Tristan Priimägi. Hopefully, they will help us understand what the hell we just watched.

“On the Silver Globe” reaches the big screen thanks to the Embassy of the Republic of Poland in Tallinn.