Ihust ja hingest

Kas on võimalik öösel ühes ja samas unenäos olles värske lumega kaetud metsas hirvepaarina ringi joosta ja koos jääkülmast ojast juua, kuulata vaikust ja jääkirme pragunemist, päeval aga peaaegu võõrastena töötada surma ja brutaalsuse keskel samas tapamajas, teinetese vastu üldse huvi tundmata? Ja mis juhtub, kui ühine ööseiklus juhuslikust tööpsühholoogia küsimustikust välja tuleb ja äratundmine annab kahele haavatud inimesele võimaluse imestades teineteise olemasolu avastada?

Poeetiline armastusfilm räägib suurte metafooride kaudu teineteise leidmisest, mis unes hirvena on lihtne ja puhas ja täiuslik, aga ärkvel inimesena keeruline ja totakas ja kohmakas. Aga miski ikkagi tõukab teineteise poole…  See miski ongi selle intensiivse visuaalse keelega filmi peategelane.

Film pälvis 2017. aastal Berliini filmifestivali peaauhinna Kuldkaru, Euroopa Filmiakadeemia parima näitlejanna tiitli ning jõudis võõrkeelse Oscari nominentide seas viie parima filmiteose hulka.