Ikarie XB 1

EST

Aastal 2163 siirdub tähelaev Ikarie XB 1 otsima arenenud eluvorme Maale lähima Alpha Centauri tähesüsteemi planeetidel, pardal 40-liikmeline rahvusvaheline seltskond. Enam kui kaks aastat vältaval teekonnal peavad astronaudid toime tulema koduigatsuse ja igavusega, sattudes silmitsi universumi, inimkonna ja inimloomuse süngete tahkudega.

„Ikarie XB 1“ on kantud 1960. aastate sula-aja sotsiaalsest optimismist ja kosmoseajastu alguse entusiastlikust vaimust. Selle Tšehhoslovakkia ulmekino kõigi aegade tipuks peetud linateose tähelepanuväärseimad aspektid on Zdeněk Liška komponeeritud nurgeliselt elektrooniline heliriba ja rafineeritud modernistlik disainikeel, mis avaldub nii Jan Zázvorka kujundatud kosmoselaeva siseruumides kui ka Ester Krumbachová kostüümides. „Ikarie XB 1“ stiilne tegevusmaailm, aga ka mitmed kontseptuaalsed detailid mõjutasid otseselt Stanley Kubrickut filmi „2001: kosmoseodüsseia“ (1968) loomisel.

Sotsiaalsele võrdsusele viitav modernistlik disainipalett kõlab kokku „Ikarie XB 1“ esmapilgul egalitaarse maailmakorraga, mille keskpunkt asub rahvusvahelise koostöö pealinnas Genfis, nagu teatab raadiosaade filmi alguses. Ometi vihjab kosmoselaeva kapteni Vladimir Abajevi nimi, et selle maailmakorra eliit on pärit idapoolkeralt, ning naistegelaste teisejärgulised rollid osutavad patriarhaalse ühiskonna traditsioonilistele soolistele hierarhiatele. Ka filmi läbiv üleilmse rahu sõnum on ideoloogiliselt laetud, lähtudes nõukogude võimu rahuvõitluse retoorikast, mis varjas külma sõja poliitilisi ambitsioone. Astronautides ootamatut loidust tekitava nn Tumeda Tähe radiatsiooni puhul saab aga paralleeli tõmmata nõukoguliku indoktrineerimise soovimatute sotsiaalsete tagajärgedega, mistõttu ei puudu „Ikarie XB 1“ narratiivsest koest ka nõukogude hegemooniat õõnestavad lõimed.

„Ikarie XB 1“ stsenaariumi kirjutasid Jindřich Polák ja Pavel Juráček Stanisław Lemi varase romaani „Magalhãesi pilv“ („Obłok Magellana“, 1956) põhjal, kombineerides filmi pealkirjas viiteid antiikmütoloogiale ning numbrite ja moodsate masinate steriilsele maailmale. Polák keskendus hiljem detektiiv- ja lastefilmide ning telesarjade lavastamisele, Juráčekist sai aga nii režissööri kui ka stsenaristina toona punguva Tšehhoslovakkia kino uue laine olulisemaid figuure. Ehkki kodumaise publiku hulgas oli 1963. aasta juulis esilinastunud „Ikarie XB 1“ vastuvõtt võrdlemisi leige, pälvis see esimese Trieste rahvusvaheliselulmefilmide festivali mainekalt žüriilt (kuhu kuulus teiste hulgas ka Umberto Eco) ühes Chris Markeri „Sadamasillaga“ („La Jetée“, 1962) festivali peaauhinna. Samuti jõudis film Roger Cormani huviorbiiti ning jõudis USA ekraanidele ümbermonteeritud kujul ja pealkirja „Reis universumi lõppu“ („Voyage to the End of the Universe“) all.

„Ikarie XB 1“ restaureeriti 4K resolutsioonis Tšehhi filmiarhiivis (Národní filmový archiv) 2016. aastal, võttes aluseks originaalnegatiivi ning tuginedes valguse ja värvimääramisel filmi esilinastusaegsele kinokoopiale. Digitaalselt eemaldati hilisemad mehaanilised kahjustused, nt kriimud, ent säilitati toonastest filmitootmise tehnoloogiatest otseselt tingitud jäljed ja märgistused filmilindil.

Pärast filmi toimub eestikeelne ettekanne ja vestlus kosmosepsühholoog Andres Käosaarega, kes liitub meiega läbi kosmilise kiirguse interneti vahendusel.

ENG

In 2163, the starship Ikarie XB 1 embarks on a mission to search for advanced life forms across the planets of the nearby Alpha Centauri star system, with an international crew of 40 on board. During the journey spanning over two years, the astronauts must grapple with homesickness and boredom, all while confronting the shadowy recesses of the universe, humanity, and human nature.

“Ikarie XB 1” is steeped in the social optimism of the early 1960s and the enthusiastic spirit of the nascent space age. Revered as the pinnacle of Czechoslovak science fiction cinema, the most remarkable features of this film include Zdeněk Liška’s angular electronic score and a refined modernist design language, evident in both the spacecraft interiors designed by Jan Zázvorka and the costumes by Ester Krumbachová. The chic universe of “Ikarie XB 1”, along with several conceptual details, directly influenced Stanley Kubrick’s magnum opus “2001: A Space Odyssey” (1968).

The modernist design lexicon, evoking notions of social equality, resonates with the ostensibly egalitarian world order depicted in “Ikarie XB 1”, with Geneva serving as the epicentre of international collaboration, as heralded by a radio broadcast at the beginning of the film. Yet the name of the spaceship’s captain, Vladimir Abayev, suggests that the elite of this world order hails from the Eastern hemisphere, while the secondary roles accorded to female characters reflect the entrenched gender hierarchies of a patriarchal society. Moreover, the film’s pervasive call for global peace is ideologically charged, drawing from the rhetoric of Soviet pacifism, which cloaked political aspirations during the Cold War. The enigmatic radiation emitted by the so-called Dark Star, inducing an irresistible lethargy in the astronauts, finds eerie parallels with the undesirable social repercussions of Soviet indoctrination, underscoring the narrative fabric of “Ikarie XB 1” with threads that subtly subvert Soviet hegemony.

The screenplay of “Ikarie XB 1” was written by Jindřich Polák and Pavel Juráček, drawing from Stanisław Lem’s early novel “The Magellanic Cloud” (“Obłok Magellana”, 1956), combining references to ancient mythology and the sterile world of numbers and modern machines in the film’s title. While Polák later concentrated on directing detective and children’s films and television series, Juráček emerged as a pivotal figure in the burgeoning new wave of Czechoslovak cinema, both as a director and a screenwriter. Despite its tepid reception among domestic audiences upon its July 1963 premiere, “Ikarie XB 1” garnered accolades from the prestigious jury (which included, among others, Umberto Eco) of the first Trieste International Science Fiction Film Festival, claiming the coveted Grand Prix alongside Chris Marker’s “La Jetée” (1962). The film also captured the attention of Roger Corman and was released in the US in a re-edited form under the title “Voyage to the End of the Universe”.

“Ikarie XB 1” was digitally restored in 4K resolution in the Czech Národní filmový archiv in 2016, utilising the original camera negative as the primary source for digitization. Striving to recapture the look of the initial release, a vintage print was served as the reference for grading. While signs of aging and mechanical wear, such as scratches, were removed from the digital image, elements germane to the production processes of its era were left intact.

After the film space psychologist Andres Käosaar will join us for a talk and Q&A through the magic of cosmic radiation via Internet. This will take place in Estonian.