Ivan Vassiljevitš vahetab elukutset
Ülimenukas ekstsentriline komöödia leiutaja Šurik Timofejevist, kes ehitab ajamasina, mis hakkabki tööle. Selle abil satuvad majavalitseja Ivan Bunša ja taskuvaras George Miloslavski kogemata 16. sajandi Moskvasse aga sealne tsaar Ivan Julm leiab end omakorda aastast aastast 1973.
Mihhail Bulgakovi näidendi motiividel loodud film sai 1973. aastal nõukogude kino liidriks ja seda vaatas tol aastal enam kui 60 miljonit inimest. Tempokal ja tegevusrohkel komöödial on mitmeid kihte. Gaidai oli situatsioonikoomika suurmeister ja filmi võibki vaadata kui üht vahvat janti. Aga kui tunda Venemaa kultuuri ja ajalugu, lisandub nauditavat juurde. Film teeb ühtaegu kummarduse ja pilke Sergei Eisensteini filmile “Ivan Julm” – siin on filmist inspireeritud kaadreid, mõned tegevuspaigad oleks tõstetud filmi otsekui Eisensteini tööst ja ka tsaar ise on toonase versiooni üsna täpne koopia. Aga kui lisada veel vaimukad keelelised möödarääkimised, mis tulenevad ajaloolise ja kaasaegse kõnepruugi ühtesegamisest, saab tulemuseks pea ideaalse komöödia, mida võivad ühtviisi nautida nii “jalaga tagumikku” naljade kui intelligentsete teravmeelsuste austajad.
