Jänespüks Jojo
Lavastaja ja stsenarist Taika Waititi värskeim film “Jänespüks Jojo”, mis võitis 2019. aasta Toronto filmifestivalil väga hinnatud publikupreemia ja lisaks napsas endale ka parima mugandatud stsenaariumi Oscari, suudab säilitada imetlusväärse tasakaalu Waititile omase huumorimeele ning filmis leiduvate tõsisemate ja ka kainestavamate stseenide vahel. Teise ilmasõja puhkemisest on möödas juba 80 aastat, aga “Jojo” lugu on vaat et relevantsem kui eales varem.
10-aastane Jojo unistab saada kõigi aegade parimaks noorhitlerlaseks, kuid kõik ei lähe nii, nagu ta lootis. Rasketel hetkedel leiab ta aga alati tuge oma kujuteldavalt sõbralt, kelleks pole ei keegi muu kui Hitler isiklikult…
Poisi – ja mõistagi ka tema koloriitse kujuteldava semu – maailm pöördub aga pahupidi hetkel, kui ta ühel pealtnäha kenal päeval avastab koletu tõsiasja, et tema ema varjab nende korteris noort juudi soost tütarlast. Olukorras, kus tema ainsaks usaldusisikuks ja nõuandjaks on idioodist füürer, kes kõigele lisaks on ka imaginaarne, peab Jojo seisma silmitsi oma seni suhteliselt pimeda fanatismiga…
