Juurte küljest lahti

Bogotá vaest linnaosa räsib troopiline torm ning sellega kaasnev uputus hävitab Marina kodu. Nüüd on noor neiu sunnitud naasma sinna, kus ta üles kasvas: paika, mis on täis valusaid mälestusi ja vägivalda. Nad sõidavad koos tädipojaga maale, lootes enda valdusesse tagasi saada vanaisa kunagise maatüki.

Osalt sisevaade Colombia keerulisse tänapäeva, osalt ühe tüdruku rännak oma juurte juurde – minevik ja olevik liiguvad filmis läbisegi. Aeg justkui kaotab tähenduse ja tervet lugu läbib unenäoline atmosfäär. See on film, kus kasutatakse vähe sõnu, kuid öeldakse ometi ära kõik see, mis hingel.

Filmi autor Erwin Goggel on võtteplatsil töötanud vist pea igas võimalikus rollis (režissöör, produtsent, näitleja, operaator, stsenarist). Tegemist on tõelise kinoveteraniga, kelle produtseeritud film „The Rose Seller“ osales Cannes’i võistlusprogrammis juba 1998. aastal. Lisaks on Goggel mitme dokumentaalfilmi režissöör. „Juurte küljest lahti“ kasutab samuti päris asukohti ja siin mängivad professionaalide kõrval ka amatöörnäitlejad. Eraldi tuleb esile tõsta peaosatäitja Paola Baldióni väga head rollisooritust.

Autor ise on öelnud, et tahtis selle filmiga jutustada loo ühest orvust, kes kaotab oma adopteeritud perekonna ja asub otsima uut. Laiemalt näitab film ka seda, kui sarnased on omavahel minevik ja olevik – me käime justkui ringiratast, suutmata välja astuda ahnuse ja vägivalla tsüklist.

Liisi Rohumäe