Koidik

Dalibor Matanići müstiline draama viib meid lähitulevikku, kus valitseb ärev meeleolu ja pingeline õhkkond. Üks perekond peab otsustama, kas jääda edasi väikesesse maakohta, mis on olnud nende kodu kõik need aastad, või lahkuda nagu paljud teised. Pinged kuhjuvad ka perekonna sees – isa ja ema pole pärast poja kaotust leidnud teed tagasi teineteise juurde.

Ajalugu kordab end suisa matemaatilise täpsusega, ütleb autor. Ja me ei saa kõrvale vaadata aina kasvavast sallimatusest. Ühekorraga nii põnevik kui ka sotsiaaldraama, räägib „Koidik“ ühe pere taustal meist kõigist. Film näitab üsna selgelt, kui must-valge on meie maailmanägemus – meie ja nemad, võõras ja oma, õige ja vale, armastus ja vihkamine. Me justkui ei oska teistmoodi kui pidevalt vastandudes. Eraldi tuleb esile tõsta Marko Brdari kaameratööd, mis toob suurepäraselt ellu rõhuva ja konfliktse keskkonna. See on suure ekraani film, mis tegeleb suurte teemadega.

Dalibor Matanići 2015. aasta film „Päike on kõrgel“ võitis Cannes’i festivalil kõrvalprogrammi Un Certain Regard auhinna ja Horvaatia esitas selle Oscarile. Autori jaoks on „Koidik“ teine peatükk tema nn Päikese triloogias, kus ta vaatleb inimloomust ja ühiskonna duaalsust. Uus film annab lootust, et andestamine on võimalik, aga selleks tuleb kurjusele otsa vaadata.

Liisi Rohumäe