Kõik, mis näib valgusena

EST

Pärast auhinnatud dokumentaali ja fiktsiooni sulandavat ja poliitiliselt laetud hübriidfilmi „A Night of Knowing Nothing“ (2021), jäädvustab režissöör ja stsenarist Payal Kapadia oma Cannes’i grand prix võitnud draamas Mumbai töölisklassi elu erinevaid varjundeid. Tegu on ka esimese India mängufilmiga, mis on 30 aasta jooksul festivali võistlusprogrammis linastunud. Prabha, Anu ja Parvaty töötavad meditsiiniõdedena Mumbai haiglas ning seisavad iga päev silmitsi linnaelu võimaluste ja raskustega. Kõik kolm naist on elus jõudnud teatud pöördepunkti. Kapadia tasakaalustab südamlikus debüütmängufilmis kaasahaaravat verité-stiili poeetilise käsitluse ning sürrealismi hõnguga, luues sügava ja humanistliku mõtiskluse linnamigratsiooni ja ümberasumise teemal.

ENG

All cities are crossroads, transitory beacons of artificial light which attract visitors and those who stay forever but who will always remain visitors. Mumbai is its own special case; something that Payal Kapadia pleads in her fiction debut – the first Indian film in Cannes Competition in three decades. It’s a light for audiences to surrender to, a realist-infused story of three women broadly representing three generations in a city where their hold is fragile, where their breaths barely leave a mist of a trace. This fiction debut from a talented documentarian brings to mind the work of Lucrecia Martel or Alice Rohrwacher, yet there’s a strong romantic streak that also calls to mind Wong Kar-wai’s great love affair with the city of Hong Kong.

Fionnuala Halligan, Screen International