Mimino
Valiko Mizandari hüüdnimi on Mimino, mis tähendab gruusia keeles pistrikut. Ta töötab helikopteriliini piloodina, kes transpordib väikeses maakohas inimesi ja loomi. Mehe unistused viivad ta Moskvasse, et saada Aerofloti suurte lennuliinide piloodiks. Seal sõbruneb ta armeenlasest autojuhi Rubik Hatšikianiga ja kaks Kaukaasiast pärit lihtsat töömeest satuvat oma temperamendi ja kohmaka vene keele tõttu Moskvas mitmetesse naljakatesse, nukratesse ja dramaatilistesse vahejuhtumitesse. Film juurtest, koduarmastustest ja sellest, kuidas jääda iseendaks, lennutas kuulsuse tiivul lendama ka peaosatäitja Vahtang Kikabidze.
“Miminot” loetakse üheks kõige edukamaks nõukogude komöödiaks, ehkki režissöör Georgi Danelia oma töid ise kunagi selle žanri alla ei paigutanud. Talle iseloomulik segu nukrast huumorist, satiirist, lüürikast ja leebest inimesemõistmisest tagas publiku armastuse paljudeks aastateks.
«Mimino» olekski nagu üks mõnuga jutustatud gruusia anekdoot oma uskumatult jaburalt triiviva dramaturgilise ülesehitusega. Filmi alguses näeme lihtsa liinikopteripiloodi Mimino (Vahtang Kikabidze) sekeldusi kodukamaral. Pimestatuna Aerofloti rahvusvaheliste liinide stjuardessi valgest kostüümist ja naeratusest, otsustab ta end tõestada «pärislendurina». Siit algab Mimino odüsseia Moskvas, mis oma lüüriliselt road-movie-koelt meenutab kodumaist menukit «Jan Uuspõld läheb Tartusse».
– Jaak Kilmi, režissöör
