Mulle teadaolevalt

Kriminaalkuriteos süüdistatavate, süüdimõistetute ja tegelike süüdlaste vahele pole võimalik tõmmata võrdusmärkidena õigluse kehtestavaid jooni. Selles kolmnurgas leidub alati süüdistatavaid, kes pole süüdi, ning süüdlasi, kelle süüd pole võimalik lõpuni tõestada. Läbi ajaloo on olnud ühed suurimad kõikumised võrdsuseni püüdlemises seksuaalkuritegude süükolmnurgas, kus tõendamine toimub suuresti naiste tahte argumenteerimisel.

Tõsielulisel lool põhinev „Mulle teadaolevalt” avab vägistamise tõttu algatatud kriminaalmenetluse keerulist protsessi ohvri abikaasa Dénesi perspektiivist. Aastaid kestnud nurjunud püüdlused rasestuda kannustavad Nóra ja Dénesi otsuseni adopteerida laps, kes liidaks nad pereks ja päästaks mõranema hakanud abielu. Pärast järjekordset vaidlusi täis õhtusööki, kus rõõmusõnumit peegeldab sõprade kahjutunne, otsustab Nóra minna restoranist omapäi koju linnaliinibussiga. Hommikul ärgates leiab Dénes enda kõrvalt tühja voodi. Pärast pingelist otsimist lõpuks koju vaaruv Nóra väidab, et teda on vägistatud. Ilma ühegi traagilise vigastuse ega reaalse tõendita hakkab Dénesile üha enam tunduma, et naise süüdistus on järjekordne meeleheitlik appikarje tähelepanu saada.

Algab teravalt pingeline tõe jaht aimduste jälgedes, mille käigus kaardistatakse tabavalt ka vaataja eelarvamused.

Elise Eimre