fbpx

Navigaator Pirx

Navigaator Pirx
Eesti, Poola
1978, 1h 34m
Režissöör
Marek Piestrak
Osades
Sergei Desnitski, Bolesław Abart, Vladimir Ivašov, Tõnu Saar
Keel
EESTI
Subtiitrid
INGLISE

EST

UNESCO egiidi all toimuv uurimislend ümber Saturni, mille avalik eesmärk on testida uut automaatsondi, on tegelikult mõeldud uut laadi meeskonna katsetamiseks. Lennu komandöril, navigaator Pirxil tuleb selle käigus hinnata „inimesetüüpi robotite“ töökindlust kosmoselaevade teenindamisel, teadmata seejuures, kes tema meeskonnast on tehis- ja kes pärisinimesed. Inim- ja tehisaru kokkupõrge tähelaeva kitsastes oludes viib peagi vältimatu kriisini.

Stanisław Lemi Pirxi lugude („Opowieści o pilocie Pirxie“) sarja kuuluva jutustuse „Juurdlus“ („Rozprawa“, 1967) ekraniseering oli esimene Eestis vändatud täispikk ulmefilm ning valmis Poola stuudio Zespoły Filmowe ja Tallinnfilmi koostöös. „Navigaator Pirxile“ järgnes lüheldane, ent ere teadusliku fantastika plahvatus siinses filmikultuuris. Kõrvuti globaalsete toimejõududega, mida esindasid Hollywoodi ulmekino taassündi kuulutanud George Lucase „Tähesõjad“ (Star Wars) ja Steven Spielbergi „Kolmanda astme lähikontakt“ (Close Encounters of the Third Kind, mõlemad 1977), andis raudse eesriide taga ulmežanri tõusule tõuke see, et televisiooni laia leviku tõttu oli Nõukogude filmibürokraatia 1970. aastail sunnitud publiku kinno meelitamiseks otsima uusi viise. Seetõttu tehti kõige kõrgemal tasandil kohustuslikuks meelelahutuslike linateoste tootmine. Just nii õnnestus ulmežanril vabaneda paariastaatusest – pikka aega oli seda peetud lausa üheks nõukogude kino „seitsmest surmapatust“, vastupidiselt kirjandusele, kus ulme oli tänu NSV Liidu kosmosevallutustele omandanud teatava kultuuripoliitilise prestiiži.

„Navigaator Pirxi“ futuristliku maailma loomisel mängisid olulist rolli Tallinnfilmi kunstnik-dekoraator Priit Vaher ja disainer Aleksander Peek. Lemist lähtuvalt kujundati tinglikku läänelikkust sugereeriv keskkond, milles sulanduvad üheks anglo-ameerikalikuks tervikuks Poolas, Elbrusel, Krimmis, Moskvas, Kiievis, Pariisis ja Tallinnas filmitud kaadrid, modernistlik ja historitsistlik arhitektuur, kosmose- ja alpimaastikud. „Pirxi“ monokultuurses ja -rassilises universumis põrkuvad androidide masstootmist planeeriva korporatiivse kapitalismi ning humanistlike väärtuste, inimtsivilisatsiooni arengu ja heaolu eest seisvate globaalsete organisatsioonide huvid. Nii Lemi alliktekstis kui ka Piestraki filmis jääb kõlama silmatorkavalt antitehnoloogiline sõnum, mida võib üksiti tõlgendada kriitilise torkena sügavalt tehno-optimistliku nõukogude ideoloogia aadressil.

1979. aasta Trieste rahvusvahelisel ulmefilmide festivalil pälvis „Navigaator Pirx“ peaauhinna, Kuldse Asteroidi, edestades seejuures Ridley Scotti „Tulnukat“ („Alien“, 1979). Lisaks saatis filmi märkimisväärne publikumenu: esimesel linastusaastal vaatas seda Nõukogude Liidus pea 16 miljonit inimest, samuti jõudis linateos paarikümne välisriigi kinolevisse. „Navigaator Pirxi“ veider lumm naelutab publiku ekraani ette ka 45 aastat hiljem.

Filmi juhatab sisse ulmeuurija Jędrzej Burszta. Sissejuhatus on inglise keeles.

 

ENG

Under the auspices of UNESCO, a research flight around Saturn, ostensibly aimed at testing new automatic probes, is actually designed to trial a novel type of crew. The flight commander, navigator Pirx, is tasked with evaluating the reliability of “human-type robots” for work in outer space, all the while unaware of who among his crew are androids and who are real humans. The collision of human and artificial intelligence in the confined quarters of the spacecraft soon leads to an inevitable crisis.

Produced in collaboration between the Polish studio Zespoły Filmowe and Tallinnfilm, “Inquest of Pilot Pirx”, a screen adaptation of Stanisław Lem’s story “Investigation” (“Rozprawa”, 1967) from his series “Tales of Pirx the Pilot” (“Opowieści o pilocie Pirxie”), was the first science fiction feature film made in Estonia. “Pirx” was followed by a brief but vibrant burst of sci-fi in Estonian film culture. Alongside the global force fields represented by George Lucas’s “Star Wars” and Steven Spielberg’s “Close Encounters of the Third Kind” (both released in 1977), signalling a popular renaissance of the sci-fi genre in Hollywood, the new rise of the science fiction genre behind the Iron Curtain was propelled by the fact that, partly due to the development and rapid spread of television in the 1970s, the Soviet authorities were forced to look for new ways to increase box-office returns. Consequently, an officially sponsored campaign was launched to produce films combining ideological orthodoxy with entertainment qualities. This new politics of mass entertainment redeemed the sci-fi genre that had earlier been considered one of the “seven deadly sins” of Soviet cinema – unlike literary sci-fi, which enjoyed a certain degree of cultural-political prestige due to the space programme of the USSR.

In creating the futuristic world of “Pirx”, a central role was played by Tallinnfilm’s production designer Priit Vaher and designer Aleksander Peek. Drawing from Lem’s vision, an environment suggesting a quasi-Western ambiance was crafted, blending footage shot in Poland, Mount Elbrus, Crimea, Moscow, Kyiv, Paris, and Tallinn, featuring modernist and historicist architecture, as well as cosmic and alpine landscapes. In “Pirx’s” monocultural and monoracial universe, the interests of corporate capitalism, which plans mass production of androids, collide with those of global organisations advocating for humanist values and the advancement and welfare of human civilisation. In both Lem’s source text and Piestrak’s screen adaptation, an unmistakably technophobic message resounds, which can be interpreted as a critical jab at the deeply techno-optimistic Soviet ideology.

“Pirx” was awarded the Golden Asteroid, the Grand Prix at the International Science Fiction Film Festival in Trieste (Italy) in 1979, beating Ridley Scott’s “Alien” (1979), which came in second, winning the Silver Asteroid. In addition, the film enjoyed significant popularity with audiences: in its first year of release, it attracted 16 million admissions in the Soviet Union alone and was distributed to about twenty other countries. The quirky charm of “Pirx” still holds spectators spellbound even 45 years later.

Science fiction researcher Jędrzej Burszta will introduce the film. The introduction will be in English.

Seansid ja piletid
R 10. mai 19:00
Elektriteater

Külas ulmeuurija Jędrzej Burszta

Osta pilet
Vabu kohti 85
Ei leia sobivat seanssi? Jäta meile teade ning anname teada, kui filmile tuleb kavasse uus seanss. Telli teavitus