Neli, viis, kuus

Aastatel 2003–2007 jälgis Austria režissöör Brigitte Weich Põhja-Korea jalgpallinaiskonda, mis toona ühe Aasia tugevaima võistkonnana jõudis koguni MM-i veerandfinaali. Totalitaarne riik rakendas selle kurioosselt eduka spordisaavutuse loomulikult oma sisemise propaganda vankri ette. Naiskonnast toodeti kodumaiseks tarbeks ülimalt romantiseeritud telemängufilm, mille vahvaid klippe näeme ka käesolevas filmis, kõrvuti toona filmitud Weichi enda filmi „Hana, dul, sed“ materjaliga.

Nüüd, kümnend hiljem, naaseb Weich suletud ühiskonda ning uurib, milliseks on kujunenud toonaste sporditähtede saatus. Loomulikult on see, mida meile näidatakse, osaliselt küllaltki tugevalt eellavastatud, aga ometi saavutab filmi autor Põhja-Korea suletust arvestades täiesti originaalse vaatenurga Põhja-Korea ühiskonnast ja naiseks olemise rollist selles. Kunagised jalkastaarid räägivad üllatavalt avameelselt oma perekondadest, sõprussuhetest ning loomulikult pisarateni liigutavast tingimusteta armastusest ja pühendumusest, mida nad oma riigi ja suurte juhtide vastu tunnevad. Moodustub kummaline südamlikkuse ja groteski kombinatsioon. „Ned, Tassot, Yossot“ (korea keeles „neli, viis, kuus“) on film, mis on korraga ainulaadselt põnev nii jalgpalliajaloo kui ka tänase Põhja-Korea ühiskonna analüüsi seisukohast.

Kaarel Kuurmaa