Praha Kevad: “Marketa Lazarova”
“Marketa Lazarova” pole film igaühele! Tegemist on tõelise kinomaailma bandiidiga, nagu kriitikute seas nimetatud. Üle kahe ja poole tunni arhailist meditatsiooni, mis on täis röövimisi, vägivalda ja erootikat. Ei puudu intsestki. Üht-teist filmi kohta ütleb ka see, et František Vláčili šedöövrit valmistati ette seitse aastat ning puhtalt produktsiooni peale kulus kolm aastat (1964-1966). Filmiti kokku 548 päeva ja eelarve oli 13 miljonit tšehhi krooni.
Numbrid numbriteks, aga teos on tõesti võimas. Pilt, muusika ning režissööri jutustamislaad on lummavad ja haaravad vaataja endasse kui saatanlik vesiliiv. Lugu ise on kahe klanni vastasseisust, samuti paganluse ja kristliku maailma kokkupõrkest 13. sajandil. Film põhineb kirjanik Vladislav Vančura 1931. aastal ilmunud samanimelisel romaanil. Röövliklanni pealiku Kozliku pojad röövivad Hennau piiskopi karavani ja võtavad vangi piiskopi poja. Kozliku üks poegadest kohtub sealsamas naaberklanni pealiku Lazariga. Mikolaš Kozlik ähvardab Lazari tappa, aga saab armu, kuna hakkab palvetama ja räägib oma imekaunist tütrest Marketast, kelle hiljem Mikolaš röövib, vägistab ja omale naiseks võtab. Piiskopi pojal omakorda tekib aga suhe Kozliku tütre Alexandraga, kel on varasemalt olnud keelatud suhe oma venna Adamiga, ning kel on selle eest karistuseks käsi maha raiutud. Kõlab nagu brutaalsusest tulvil seebiooper. See kõik on aga vaid filmi pealispind ning selle alltekst hoopis sügavam ja teemad tõsisemad – isa ja usu reetmine, kristluse võitlus paganluse üle, kodumaa saatus. Nimitegelane Marketa Lazarova ei ole filmi keskne tegelane, ta sümboliseerib süütust, puhtust, leplikkust ja headust vägivaldses maailmas. Filmi lumised maastikud ja klannide kindlused mõjuvad väga sugestiivselt. Nendega vahelduvad helged visuaalselt hipilikud erootilised kaadrid. Sarnast pildikeelt ja kaameratööd võib leida Eesti kinos Jaan Toominga ja Virve Aruoja legendaarsetest filmidest.
Film valiti 1967. aasta parimaks Tšehhi filmiks ajakirja “Film a doba” küsitluse käigus, “Marketa Lazarova” edestas toona selliseid meistriteoseid nagu Miloš Formani “Pritsimeeste pidu” ja Věra Chytilová “Karikakrad”. See on film pühendunud gurmaanidele, neile, kes oskavad ja tahavad kinos olles “vajuda liiva”, “uppuda lumme”, “rähelda poris”, et sealt pärast targema ja kirgastunumana end välja sikutada.
Katrin Maimik
