Sentents

„Sentents“ on pealkiri seitseteist aastat stalinlikes vangilaagrites viibinud vene poeedi Varlam Shalamovi kogumikust „Kolõma jutud“. Sealne tegelane teab, et karmis kliimas ja metsalangil ei tohi magama jääda. Nii ta kordabki talle pähe turgatanud tundmatut sõna: sentents! Režissöör Dmitri Rudakovile on loetud jutustus jätnud sügava mulje.

Kirjaniku viimased elupäevad trööstitus vanade-kodus. Igal lubatud võimalusel külastab teda kirjandusteadlane, poeedi ande suur austaja, kes peab Varlami geeniuseks. Füüsiliste vaevustega võideldes proovib kirjanik mõistuse selgematel hetkedel artikuleerimata kõnes väljendada tema ajus olevaid luuleridu. Külastaja koos oma abilisega püüavad iga sõna ja tähte, et talletada viimased värsid, mida geenius eluloojangul loob.

Filmil on mitu tasandit. Esmalt suur üldistus kirjaniku ja võimu suhetest nõukogude ühiskonnas. Shalamov kui Läänes loata avaldatud autor oli võimude tähelepanu all kuni surmani. Selline ajastu surutis on filmi autorite poolt hästi tabatud, filmides 16 mm mustvalgele filmilindile. Teine tasand on aga seotud tõsieluga, hilisema eetika-vaidlusega kirjandusringkondades. Selgus, et sellisel moel üles kirjutatud ja pärast kirjaniku surma Läänes avaldatud luulekogus on paraku Shalamovi juba aastaid varem käsikirja kirjutatud luuletused. Raskelt haige poeet proovis vaid ärkvel püsida – sentents!

Mihkel Möölman