Sindbad

Eksperimentaalse lühifilmiga „Eleegia“ (1965) suurte ungari filmirežissööride kõrvale tõusnud Zoltán Huszáriki esimene täispikk mängufilm „Sindbad“ on lüürilis-filosoofiline mõtisklus elust, ilust ja ideaalide otsinguist. Gyula Krúdy vana aadli maailma kirjeldavatel novellidel põhineva filmi peategelaseks on nagu novellideski romantiline kangelane, kirjaniku alter ego Sindbad. Filmis on ta vana ja suremas, kuid ei raatsi elust lahkuda. Ta asub oma mälestuste kaudu otsima elu püsiväärtusi ja absoluutset ilu, mis võiks teda surmast päästa.

Hiljem teisigi filosoofilisi muinasjutte vändanud Huszáriki peateos pälvis mitmeid auhindu rahvusvahelistel filmifestivalidel ja seda peetakse tänini üheks kaunimaks ungari filmiks.