Siseimpeerum

Režissöör Kingsley soovib üles võtta poola mustlasfolklooril põhinevat filmi, aga kuna mõlemad ta peaosalised tapetakse, pakub ta asendusena tööd Nikkile. Õige pea on Nikki lootusetult sisse mässitud isiklikesse jamadesse kaasnäitleja Devoniga  ja segunema hakkavad tegelikkus, kujutelm ja filmireaalsus, kui osad sündmused hakkavad filmi- ja päriselus tunduma kahtlaselt sarnased.

„Siseimpeerium“ on painajalik sissevaade ühte äraneetud filmiprojekti, vürtsitatud Lynchi keerukatest süžeepööretest ja sürrealistlikest stseenidest (läbivalt tegutseb filmis üks jäneseperekond). Võiks öelda, et kui „Twin Peaksi“ viimane jätkuhooaeg välja arvata, on „Siseimpeerium“ kõige hajusama sisuga, mis ei tähenda, et vaatajas ei tekiks kiusatus MÜSTEERIUM LAHENDADA. Kahjuks lõpeb iga katse Lynchi lahti muukida siiski läbikukkumise ja frustratsiooniga, sest vastus tundub ju olevat nii lähedal, aga on ometi nii kaugel. Asjale lisab jumet see, et esimest korda läks Lynch siin võttesse ilma valmis käsikirjata ja tegevustikul lasti areneda stseenhaaval.

Sony PD150 videokaameraga üles võetud film on pildikvaliteedilt rabavalt koduvideolik, täielik kannapööre võrdluses Los Angelese triloogia eelmiste filmidega „Kadunud kiirtee“ ja „Mulholland Drive“, kus on pildiesteetikale väga palju rõhku pandud. Lynch ise on esmakordselt operaatorirollis ning kasutab siin ära käsikaamera kõiki võimalusi, pugedes igasse väiksesse nurka, oma objektidele väga lähedale. Käsikaamera loob niigi keerukale sündmustikule veel juurde ühe desorienteeriva tasandi, kui rikutakse mõnuga filmimise häid tavasid (nagu horisontaaljoone hoidmine kaadris).

Lynch ise keeldub tavapäraselt kõigist „Siseimpeeriumi“ selgitustest, kasutades mõnikord tsitaati Upanišadidest: „Me oleme nagu ämblik. Me koome oma elu ja siis liigume seda mööda edasi. Me oleme nagu uinuja, kes näeb und ja siis elab selles unenäos. See kehtib kogu universumi kohta“. Ka filmi struktuuri on võrreldud võrguga, mille teemad arenevad edasi umbes samal moel nagu me teemasid mööda rändame oma igapäevases internetikasutuses, sidudes üheks võrguks kokku ka Lynchi kogu senise loomingu. „Siseimpeerium“ esilinastus Veneetsia Filmifestivalil, kust sai ka auhinna nimega Future Film Festival Digital Award. Uude tehnoloogilisse etappi sisenenud Lynch on öelnud, et ei võta enam ühtki oma filmi üles traditsioonilisel moel, filmikaameraga.

Tristan Priimägi