Süstlapargi laps

Uskumatuna kõlava tõestisündinud loo peategelane on 11-aastane Mia, kelle mõlemad vanemad on narkomaanid. Kui kohalik süstlapark, kus Mia vanemad tavaliselt igapäevast narkodoosi saamas käivad, kinni pannakse, ja tema ema ja isa lahutavad, on tüdruk sunnitud koos emaga kaugesse väikelinna kolima. Pikka aega on Mia ainuke sõber uues linnas tema ukulelet tinistav väljamõeldud sõber, kuid ajapikku leiab ta koolist uusi tuttavaid, kelle kodused elud pole samuti kõige roosilisemad. Uute sõpradega ajaveetmine ei suuda Miat aga kauaks eemale kiskuda narkosõltlasest emast, kelle vastu on armastus nõnda suur, et tüdruk on valmis ema rõõmustamiseks kõike tegema – olgu selleks siis oma kallimate asjade mahamüümine, et leida uueks doosiks vähestki raha või lausa ise narkokullerina töötamine.

“Süstlapargi laps” on üks neist filmidest, mille lugu ja pildikeel kõlab esimest korda tutvustust lugedes liiga etteaimatavalt groteskselt, et seda üldse vaadata viitsida. Ärge laske aga tutvustusel end petta – tegemist on väga maitsekalt üles võetud linateosega, kus oivaliselt on balansseeritud narkosõltuvuse maailma tumedus ja jubedus koos kasvava lapse perspektiiviga. Leiab ka palju fantaasiat, helgust ja positiivseid hetki. Filmi lõpus jääb võidutsema lootus.

Heli Jürisson