Taevas kutsub

EST

Millalgi määratlemata lähitulevikus põrkuvad kahe supervõimu – Nõukogude Liidu ja USA – territoriaalsed huvid avakosmoses. Võidujooks Marsile võtab aga pineva pöörde, kui ameeriklaste süstik kaldub süsteemivea tõttu kursilt kõrvale, suundudes punase planeedi asemel lõõmava Päikese poole.

Kiievis Oleksandr Dovženko nimelises filmistuudios valminud „Taevas kutsub“ oli üks esimesi Ida-Euroopa filme, mis tõi kinolinale 1955. aastal alanud kosmosevõidujooksu, luues seejuures usutavama, tehnoloogiliselt täpsema maailma kui 1950. aastate USA madalaeelarvelised ulmefilmid. Kosmoseoptimismist pakatav ekraaniteos paistis silma ultramoodsate dekoratsioonide (rattakujuline kosmosejaam, millesarnane leidub ka pea kümnendi võrra hiljem valminud Stanley Kubricku ulmehitis „2001: kosmoseodüsseia“) ja elektroonilisi elemente hõlmava heliriba poolest. Veelgi enam, „Taevas kutsub“ pakub omas ajas enneolematute visuaalsete eriefektide tulevärki, esindades nõnda täiesti uut taset ulmekinos ka globaalses mõõtmes. Just seetõttu ostis kultusfilmide kuningana tuntud ameerika produtsent Roger Corman 1962. aastal selle USA leviõigused. UCLA filmikooli toonase õpilase Francis Ford Coppola käe all „amerikaniseeritud“ versioon linastus ookeani taga pealkirja „Võitlus päikese taga“ („Battle beyond the Sun“) all.

Odessas sündinud Karjukovi ja Kiievist pärit Kozõri originaali (aga ka Cormani-Coppola “Võitluse päikese taga”) ideoloogilised ja narratiivsed jõujooned määrab muidugi mõista külma sõja kontekst. Süstikul „Taifuun“ Marsi poole sööstvad ameeriklased on üleolevad, salakavalad, hoolimatud ja võidu nimel valmis riskima inimeludega. Üksiti rakendatakse missioon Marsile viivitamatult kapitalismi kasuahne vankri ette, kutsudes ameeriklasi üles ostma Marsil maad ja turustades neile kosmosest inspireeritud kokteile. Nõukogude tähelendurid kosmoselaeva „Kodumaa“ pardal on seevastu ausad, abivalmid, usaldusväärsed ja ratsionaalsed, uurides kosmost kogu inimkonna helgema tuleviku nimel. Ajastule omaselt on tegelaskond mõlemas leeris silmatorkavalt maskuliinne: kui Ameerika kosmosevallutajate seas ei leidu ainsatki naist, siis nõukogude poolel täidavad „õrnema soo“ esindajad teisejärgulisi, meeskangelasi abistavaid rolle.

Rahvaste sõprusest ja koostöös jut(l)ustava „Taevas kutsub“ pealtnäha humanistliku sõnumi taga kangastub nõukogude režiimi imperialistlik, (etnilisi) eripärasid tasalülitav pale, mis tekitab tänases kontekstis omajagu kõhedust.

Filmi juhatab ettekandega sisse ulmekirjanduse ekspert Jüri Kallas.

ENG

Sometime in the undefined near future, the territorial interests of two superpowers – the Soviet Union and the USA – collide in outer space. The race to Mars takes a tense turn when the American shuttle veers off course due to a system error, heading towards the blazing sun instead of the Red Planet.

Produced at the Dovzhenko Film Studios in Kyiv, “The Sky Calls” stood as a pioneer among Eastern European cinema, thrusting onto the silver screen the Space Race that ignited in 1955, fashioning a world more plausible and technologically precise than the low-budget US sci-fi films of the 1950s. Brimming with the optimism of space exploration, the film dazzled with its ultra-modern sets (including a wheel-shaped space station like the one in Stanley Kubrick’s “2001: A Space Odyssey”, made almost a decade later) and a soundtrack with electronic elements. Moreover, “The Sky Calls” offered a firework of visual special effects unprecedented in its time, thus representing a pioneering leap in sci-fi cinema on a global scale. It was for this reason that the notorious American producer Roger Corman, known as the King of Cult, secured the US distribution rights in 1962. The “Americanized” rendition, adapted for American audiences by the UCLA film student Francis Ford Coppola, was released in the USA under the title “Battle beyond the Sun”.

The ideological and narrative currents of the original, directed by the Odessa-born Kariukov and Kyiv-born Kozyr (as well as those of “Battle beyond the Sun” by Corman and Coppola) are, of course, shaped by the production context of the Cold War. The Americans hurtling towards Mars aboard the spacecraft called Typhoon are portrayed as arrogant, conniving, reckless, and willing to risk lives for victory. Moreover, the mission to Mars immediately aligns with the capitalist bandwagon, urging Americans to buy land on Mars and marketing space-inspired cocktails to them. In stark contrast, the Soviet astronauts aboard the Homeland are depicted as honest, helpful, reliable, and rational, exploring space for the brighter future of all humanity. Reflective of the era, the cast in both camps is strikingly masculine – while there are no women among the American space invaders, on the Soviet side, the “fairer sex” assumes secondary roles, assisting the male heroes.

Beneath the ostensibly humanistic veneer of “The Sky Calls”, preaching friendship and cooperation among nations, lurks the imperialist, (ethnically) suppressive image of the Soviet regime, evoking significant unease in today’s context.

The movie will be introduced with a talk by science fiction literature expert Jüri Kallas. The talk will be held in Estonian. The film has both English and Estonian subtitles.