Tahavaatepeeglis

Kui mitmed Ukraina sõjast kõnelevad dokfilmid jäävad kordama juba tuttavaks saanud sõjastseene, siis Maciek Hamela rohkelt auhindu võitnud film kerkib esile hoopis teistsugusena. Hamela asub kohe sõja alguses vabatahtlikuna oma kaheksakohalise mahtuniversaaliga Ukrainast sõjapõgenikke evakueerima. Nagu filmi pealkirigi viitab, keskendub pardakaamera bussi tagaosas olevatele reisijatele, jäädvustades vahetult nende emotsioone ja läbielamisi. Maha on jäänud terved elud, sõbrad ja sugulased, koduloomad, rääkimata muust varast. Mõned reisijad istuvad vaikselt, teised jutustavad lugusid kogetud hävitustööst, piinamistest ja surmast. On ka paadunud optimiste, kes võtavad asja huumoriga või räägivad oma lootustest ja unistustest, mida nad sõja järel täide viia sooviks.

Väikebussi intiimsus loob täiesti erilise õhkkonna, tunde, justkui oleksid ka ise sündmuste keerises, ning annab võimaluse väga inimlikult ja kaasahaaravalt saada osa inimeste eludest, mis muidu jäävad tihti pelgalt statistika tasandile. Maciek Hamela enda suhtlusoskus ja empaatiavõime on imetlusväärne ning nii, nagu akna tagant mööduvad sajad kilomeetrid ja vahipostid, vahetuvad ka reisijad ning Hamela Volkswagen saab osa üha uutest puudutavatest enneolematutest lugudest ja läbielamistest.

Filipp Kruusvall