Tartu Video Kroonikad
Aastate jooksul on filmi autorid kogunud palju kontakte ja infot 80ndatel ja 90ndate esimesel poolel vohanud videolevi ja videofilmihulluse kohta. Videofilme vaadati massiliselt, külastati laenutuspunkte, filme salvestati koduse videokogu jaoks ja just nõnda jõudis sel ajastul läänemaailm meile koju kätte. Kinodes ja teles näidati ju vaid range tsensuuri läbinud leebeid teoseid, aga mitte Ameerika suurust ja võimsat arengutaset demonstreerivaid filme.
Videofilmide Eestisse toomise ja eesti keelde tõlkimise eest hoolitses Tartu Video. Sellest filmikeskusest levisid filmid videolaenutustesse üle Eesti ning need eestikeelsete tõlgetega filmid olid ülipopulaarsed (neid eelistati venekeelsetele nohuse ninahäälega tõlgetele). Lauri Rõuk, Hannes Villemson ja Endel Valdas olid kolm Tartu Video tipptõlkijat, keda videofilmide austajad mäletavad siiamaani. Põnev, et tihtilugu küsiti laenutustes filme mitte staarnäitlejate, vaid hoopis Tartu Video tõlkijate järgi! Mehed tegid suurepärast tööd ja rikastasid ka tublisti eesti keelt – näiteks “yoghurt” ja “compact disc” olid meile täiesti tundmatud mõisted kuniks nende filmide kaudu saime aimu, mis asi see jogurt ikkagi on. Just eeskätt videofilmide kaudu jõudis mainitud ajastul läänemaailma elu Nõukogude Liidu aladele. “Rambo” ja “Terminaator” poleks iialgi siin kinolinale jõudnud…. kui just poleks olnud Tartu videokino Thaliat (mille rajas Tartu Video looja Rein Rosenberg).
Videokino oli esimene omalaadne Nõukogude Liidus ning eeskujuks sai ühe filmilevitajast koostööpartneri videokino Soomes – videolaenutus, videokino saal, videotoad, oma kohvik, vastav kujundus. Rein Rosenberg võttis enda vedada ka Tartu südalinnas Athena ja Varia kinod, kus samamoodi Tartu Videos tõlgitud-pealeloetud filme näidati. Eeskuju võeti ka mujal Eestis, kus need samad videofilmid erinevates saalides ja suuremates videotubades publiku ette toodi. See oli aeg, mil sünnipäevaseltskonnad maandusid teleka ette ning õhtu jooksul vaadati üheskoos ära ports kassette, laenutustes olid pikad järjekorrad, videolaenutustes lindistati ka koduse videokogu jaoks suurtes kogustes filme, mida hiljem üha uuesti ja uuesti üle vaadati ja ikka oli põnev!
See on võimsalt nostalgiline ajastu, mille kohta pole laiemalt midagi säilinud! Pärast Autorikaitse tegevuse aktiviseerumist hakati laenutusi sulgema, kassetid hävitati, täna on vähestel olemas töökorras videomakk, aeg on teinud vanadele kassettidele liiga, kunagiste videokeskuste majad hävivad või lammutatakse… 2016. aasta juulis tootis Funai maailma viimase videomaki…
Lisaks dokfilmile “Tartu Video kroonikad” toimub ka vestlus ja vaatame näidet mõnest kunagisest hittfilmist eestikeelse pealelugemisega.
