Teekond emaga

Filmiaasta nädalalõpp on aasta alguses toimuv ülevaade lõppenud aasta säravamatest kinopärlitest. See on hea võimalus kostitada end möödunud aasta tippfilmidega ning valmistuda uueks kinoaastaks!

Kui Hilmar Oddsson sai viis aastat tagasi kuuekümneseks, otsustas ta jääda pensionile filmikooli rektori ametist, mida ta oli pidanud seitse aastat. Õigemini otsustas ta pühendada end jälle filmide tegemisele. Viimati tegi ta mängufilmi 2009. aastal. Pikk paus filmitegemises võib tekitada mõnes tegijas ebakindlust, kuid mitte Hilmaris. Esiteks seepärast, et PÖFFi võistlusprogrammis oleva filmi ideed on ta endaga kaasas kandnud kolm aastakümmet. Teiseks on tema pagasiks rikkalik kogemus varasematest filmitöödest.

Jon on keskealine mees, kes elab kusagil Islandi äärealal koos eaka emaga. On ilmne, et ema teab alati õigesti, kuidas asjad käivad. Seetõttu on igati loomulik, kui ema sureb, täidab poeg kõik korraldused, mis ema on jätnud oma surma puhul. Jon sätib ema surnukeha korda, sätib ta istuma päevinäinud auto tagaistmele, võtab kaasa ustava koera Bresnefi, ning sõit riigi teise otsa võib alata. Sinna, kuhu ema on käskinud ennast matta.

Lahkunu saatmine viimasel teekonnal on muidugi kurb emotsioon. Kuid selles mustas komöödias on kõik naljakas. Eriliseks teeb selle filmi aga autori eriline sümpaatia ja mõistmine ning näitlejate armastus oma tegelaste suhtes, mis kindlasti kandub saalis olevate vaatajateni, kellest paljudele saab see olema aasta helgeim filmielamus.

Mihkel Möölman

“Teekond emaga” on ka 26. PÖFFi Grand Prix võitja!