Tervislik erootika
„See on tõesti ohtlik tsoon. Ainult naised. Amatsoonide pesa. Tootev majandusüksus kastide jaoks kvalifitseeritud. Keegi ei osta. Toodame. Kuhjame. Tegutseme. Töötleme puid. Kasum null. Ma hea juht. Joome kohv.“
Puukastitehas pärapõrgus, tootmiskooperatiivi häbiplekk. Saabub kamp üliõpilasi, kaasas küsitlused naistöötajatele: teadusliku sotsialismi seksuaalsuse, lühidalt materialistliku libiido uurimine. Täita pole kohustuslik, küll aga rangelt soovitatav, ja direktorihärra korjab ankeedid järgmisel hommikul oma käega kokku. Asi läheb veel hullemaks, kui ülevalt paigutatakse tehasesse kelmikas tuletõrjuja, kelle esimene idee on tuleohutuse nimel ehitada välja tehasesisene kaamerasüsteem ja tuleohtlikku tegevust kontorist salaja jälgida.
Eriti ohtlik võimalik tulepesa on naiste riietusruum. Jälgimiseks koguneb direktori kontorisse meestekamp: kohalik loomaarst, kooperatiivi direktor, tehase juht ja tuletõrjuja. Samuti hakkab tiksuma kliente – kõik tunnevad vastupandamatu huvi tuleohutuse vastu ja kastibisnis läheb lahti… Aga teadagi, mis juhtub, kui punane kukk ellu ärkab! Piisab ühest sädemest! Ning nagu ütleb vanasõna: kus ilmub tuletõrjuja, seal puhkeb varsti ka tulekahju…
Režissööri debüütfilmist saab 80-ndate kultusfilm, võime imestada „eksisteeriva sotsialismi“ üle ta täielikus jaburuses (või vaataja vanusest sõltuvalt seda mälestada). Saame isegi näha ungari filmiajaloo kõige kõnekamat kefiiriloksutamist… Film järgib Kesk-Euroopa groteski parimaid traditsioone, kõik alates tegelaste liikumisest kuni keelekasutuseni näitab süsteemseid probleeme laguneva sotsialismi maailmas.
